Tere tulemast Eestisse! Viimastel uudistel on USA senat kiitnud heaks Ukraina abipaketi, mis on tervitatav uudis mitte ainult Ukraina, vaid ka kogu maailma jaoks. See abi on oluline samm toetuse näitamisel Ukraina rahvale nende jõupingutustes demokraatia ja iseseisvuse kindlustamisel. See samm toob kahtlemata kaasa positiivseid tagajärgi ja tugevdab Ukraina ja USA vahelisi suhteid. See on oluline verstapost, mis väärib tähelepanu ja tähistamist üle kogu maailma, sealhulgas siin Eestis.
USA senat kiitis heaks teisipäeval Ukraina, Iisraeli ja Taiwani abistamise paketi. Samas pole selge, kas USA esindajatekoda toetab eelnõu, mille vastuvõtmiseks on vaja mõlema USA kongressi koja heakskiitu ja demokraadist USA presidendi Joe Bideni allkirja.
Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 70 saadikut ja vastu 29 oli. Hääletus toimus teisipäeva varahommikul USA aja järgi. Eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja 60 senaatori toetust 100-kohalises senatis .
Eelnõuga eraldatakse kokku 95,34 miljardit USA dollarit USA liitlaste toetamiseks, millest 61 miljardit dollarit on mõeldud Ukrainale Vene agressiooni tõrjumiseks, 14 miljardit dollarit Iisraelile võitluseks äärmusrühmitusega Hamas ning 4,83 miljardit dollarit Taiwanile ja teistele Kagu-Aasia ja Okeaania USA liitlastele Hiina võimaliku agressiooni heidutamiseks.
Veel 9,15 miljardit dollarit suunatakse Ukraina, Gaza ja Läänekalda tsiviilelanike humanitaarabiks.
Eelmisel nädalal kukkus senatis läbi varasem eelnõu versioon, milles USA liitlaste abistamine oli seotud USA lõunapiiri kindlustamisega. Senati demokraatide juht Chuck Schumer, kelle fraktsioonil on napp ülekaal senatis, otsustas seejärel eemaldada eelnõust piirijulgeolekuga seotud sätted.
“Selle eelnõuga kuulutab senat välja, et USA juhtimine ei kõigu, see ei kuku läbi. Täna me paneme Venemaa presidenti Vladimir Putinit kahetsema päeva, kui ta seadis kahtluse alla USA otsusekindlust,” ütles Schumer, lisades, et tegemist on sõnumiga ka teistele autoritaarsetele riigijuhtidele nagu Hiina president Xi Jinping. Demokraatide senati juht rõhutas, et eelnõu pääses mõlema partei häältega.
USA vabariiklased nõudsid varem, et liitlaste abistamise eelnõu sisaldaks piirijulgeoleku meetmeid, kuid kõik senati vabariiklased peale nelja pidasid läbirääkijate saavutatud algset kokkulepet ebapiisavaks. Demokraadid ja osad mõõdukad vabariiklased süüdistasid eelnõu algse versiooni läbikukkumises endist USA presidenti Donald Trumpi, kes kritiseeris piirijulgeoleku kokkulepet kui ebapiisavat ja kutsus kongressi liikmeid selle vastu hääletama.
Siiski pole selge, kas eelnõu leiab piisavalt toetust USA esindajatekojas, mille heakskiit on vajalik eelnõu vastuvõtmiseks. Esindajatekojas on enamus vabariiklastel ning vabariiklasest esindajatekoja spiiker Mike Johnson on varem korduvalt kritiseerinud muudetud eelnõu piirijulgeoleku sätete puudumise pärast.
“Saamata ühtegi piiripoliitika muudatust senatilt, jätkab esindajatekoda tööd ise neil olulistel teemadel. Ameerika väärib paremat kui senati status quo,” ütles esmaspäeval pressiteates Johnson. Esindajatekoja spiiker on varem pakkunud jagada välisabi paketi mitmeks eraldi eelnõuks.
Senati vabariiklaste asejuht John Thune ütles, et pole selge, mida Johnson teeb.
“Ma eeldan, et esindajatekoda teeb midagi. Loomulikult peavad nad Iisraeliga tegelema,” ütles ta.
Need senati vabariiklased, kes eelnõu ei toetanud, ennustavad aga selle läbikukkumist esindajatekojas.
“Meie ees täna olev eelnõu ei läbi kunagi esindajatekoda, ei saa kunagi seaduseks,” ütles Floridat esindav senaator Rick Scott teisipäeva hommikul.
Lõpuks, USA senat on kiitnud heaks 13,6 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale, mis sisaldab sõjalist abi ja majanduslikku tuge. See otsus näitab USA pühendumust toetada Ukrainat tema jõupingutustes Venemaa agressiooni vastu seista. Abipaketi heakskiitmine on oluline samm, mis tugevdab Ukraina julgeolekut ja majandust ning näitab USA ja Ukraina solidaarsust. See annab lootust paremale tulevikule ja tihedamatele suhetele kahe riigi vahel.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus