USA ja Iraani pinged tõstsid nafta hinda | Välismaa

Tere tulemast, austatud külalised! Täna meil siin Eestis räägime põletavast teemast, mis on mõjutanud nafta hinda – USA ja Iraani pinged. Kuna nafta on üks maailma olulisemaid kaubandust tooteid, mõjutab selle hinna tõus või langus meie igapäevaelu rohkem kui arvatagi oskame. USA ja Iraani vahelised konfliktid on loonud ebakindlust globaalsetel naftaturgudel ning see omakorda mõjutab niivõrd olulist ressurssi nagu nafta. Olge valmis kuulama huvitavaid fakte ja arutelusid sellel teemal tänasel välismaa uudisteõhtul.

USA ja Iraani vahel kasvavad pinged ning rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind kerkis esmaspäeva hommikul ligi 1,5 protsenti.

Brenti hind oli esmaspäeva ennelõunal 83,84 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava nafta WTI hind on umbes 78 dollarit barreli kohta.

Teherani ja Washingtoni vahel kasvavad pinged, pühapäeval sai Jordaanias surma kolm USA sõjaväelast. USA süüdistab sõdurite hukkumises Iraani toetatud rühmitust ning president Joe Biden lubas vastust USA sõdurite hukkumisele.

Lähis-Ida pinged algasid 7. oktoobril, kui terroriorganisatsioon Hamas alustas rünnakut Iisraeli vastu. Seejärel alustasid Iraani toetatud rühmitused Punasel merel seilavate laevade ründamist. Pühapäevane droonirünnak oli aga esimene kord, kui surma said USA sõdurid. 

Kokkuvõttes võib öelda, et USA ja Iraani vahelised pinged tõid kaasa nafta hinna tõusu üle maailma. See omakorda võib mõjutada majandust mitmesugustel viisidel, sealhulgas kütusehinna tõusu ja üldist tarbimist. Samuti võib see pingete eskaleerumisega kaasa tuua ebastabiilsust ja ebakindlust rahvusvahelistes suhetes ning seetõttu on oluline pöörata tähelepanu konfliktide lahendamisele ning rahumeelsetele läbirääkimistele. Loodame, et olukord normaliseerub ja nafta hind stabiliseerub tulevikus.