Uppumissurmi on tänavu olnud kolmandiku võrra vähem kui mullu | Eesti

Uppumissurmi vähenemine: Soovib see hea uudis olla?

Eesti sügis on juba siin, aga üks traditsiooniline müra on sellest vähem. Uppumissurmu on tänavu kolmandiku võrra vähem kui mullu! Kas see on hea uudis, mis tähendab, et meie loodus pääseb vahepeal hingata, või on see märkeks midagi muud?

Leia järgnevalt välja, mis võib olla uppumissurmu vähenemisel taga ja kuidas see mõjutab meie keskkonda.

Reedese seisuga on Eestis tänavu uppunud 19 inimest. Endiselt on joobes olekuga ujuma minemine surmade üheks peamiseks põhjuseks.

Uppumissurmad on jätkuvalt suur probleem, kuid sel aastal on see arv õnneks kolmandiku võrra madalam kui eelmisel aastal. Enamik uppunutest on mehed, kellel on vanust rohkem kui 60 aastat, ütles päästeameti põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Reili Kull.

 “Uppunuid on rohkem meesterahvaste seas. Suvekuudel tuleneb see pigem joobest, vahest on ka terviserikked. Kevade paiku ja kalastusperioodil on (uppumissurmad) kalastamisega kaasnev probleem. Inimene ei taju ohtu niivõrd. Üldiselt on need juurpõhjused üsna sarnased olnud,” lasuus Kull.

G4S teeb rannavalvet sel aastal 12 avalikus ja  kahes invarannas. Kuidas on uppumissurmadega avalikes randades.

 “Avalikes randades ühtegi uppumissurma pole sel aastal olnud õnneks ja tegelikult pole ka uppumisohust tulnud kedagi päästa,” ütles G4S-i rannavalve projektijuht Maxim Tuul.

Tuule sõnul on levinumaks probleemiks rannas nii alkoholi tarvitamine kui ka juba joobes olekus randa tulemine. Tema sõnul tuleb tihti ette vajadust minna inimesi hoiatama.

Rannas on suur oht ka laste kadumine sest lapsevanemad ei pööra neile piisavalt tähelepanu.

“Üks soovitus on see, et tasub rannavalvuritelt küsida käepaelu, mida rannavalvurid tasuta jagavad. Sinna saab peale kirjutada enda telefoninumbri, nii et kui rannavalvurid peaksid üksi uitava lapse leidma, siis nad saavad lapsevanemaga kohe ühendust võtta,” lausus Tuul.

Eesti metsade rahvastatud hääled on tänu vähemlevale uppumissurmile vaiksemad. See on positiivne nähtus, mis näitab, et metsade kaitsemeetmed on osutunud edukateks.

Samas ei tohiks me unustada, et uppumissurm on endiselt probleem ning tuleb jätkata metsade hooldamist ja kaitset. Meil on kõik oma panuse avaldada selleks, et Eesti metsad oleksid ka tulevikus õitsev ja elav.