Tere tulemast Eestisse! Ulvi Karu on tuntud autor ja tele- ning raadioajakirjanik, kes on tuntud oma soojade õnnesoovide poolest. Tema südamlikud sõnad ja inspireerivad mõtted on toonud rõõmu ja lootust paljudele inimestele üle kogu Eesti. Tema lugusid lugedes ei saa suunurgad muud moodi olla, kui üleval. Ulvi Karu on tõeliselt andekas ja tema positiivne energia on nakkav. Olles väga populaarne tele- ja raadiosaatejuht, jätavad tema sõnumid alati sügava jälje inimeste südamesse.
Vikerraadio õnnesoovide toimetaja ja eetrihääl Ulvi Karu märkis “Ringvaates”, et õnnitlusi ette lugedes peavad suurnurgad üleval olema, sest nii kõlavad head soovid helgemalt.
Alates möödunud sügisest loeb eakatel Vikerraadios õnnesoove Ulvi Karu ning legendaarne Ülle Karu, kes saatega pea 45 aastat seotud oli, kuulab tütre häält kodus raadio ees. Tegelikult on ka tütar Ulvi õnnesoovidega päris pikalt seotud olnud.
“Ma isegi ei mäleta, kui vana ma olin, aga ma olin päris väike, kui ma aitasin emal kaarte ja kirju kuupäevade ja vanuste kaupa sorteerida. Ma olen juba lapsest saati nende õnnesoovide sees,” meenutas Ulvi Karu.
Ülle sõnas, et andis saate tütrele üle rahuliku südamega, sest muu hulgas on tütar Üllet näiteks puhkuste ajal asendanud. “Mõni ütleb, et meil on väga sarnased hääled, et ta loeb nagu mina, teine ütleb, et üldse pole minu moodi,” sõnas Ülle.
Ulvi märkis, et enim andis ema talle nõu just hääle osas. “Kui suunurgad on ülespoole, siis tulebki selline helgem hääl,” tõi ta näite ning lisas, et samuti on oluline natukene aeglasemalt rääkida – nii saab ka eakam kuulaja kõigest aru. “See ikkagi nõudis natukene harjutamist,” tõdes ta.
Ühes saates tuleb keskmiselt ettelugemisele 30 õnnesoovi. Õnnesoovide toimetamine on suur töö – soov tuleb ümber kirjutada kindlasse formaati, sest saade on vaid kümme minutit pikk ja selle aja sees peavad kõik eakad sünnipäevalapsed oma õnnitlused kätte saama.
Saatejuhid tõdesid, et ka lihtsa õnnesooviga võib palju sekeldusi ette tulla. “Paar kuud tagasi oli juhus, kus üks ja sama inimene – tal ei ole eriti levinud nimi, samast linnast ka pärit – ning üks asutus ütles, et ta saab 85, teine ütles, et saab 87. Kumbki jäi endale kindlaks. No mida ma siis teen? Ma siis kõigepealt õnnitlesin seda inimest 87. sünnipäeva puhul ja siis 85. sünnipäeva puhul,” meenutas Ulvi Karu üht seika.
45 aastat õnnesoovide saadet toimetanud Ülle tunnistas, et ajapikku on talle paljud õnnitletavad ka meelde jäänud. “Nimed on meeles, absoluutselt. Ja siis kui ma mõtlen, miks sel aastal ei ole, selgub, et on lahkunud. Ma tunnen isegi surmakuulutuste rubriigis tunnen ära, et on olnud minu õnnitletavad,” rääkis ta.
Osa õnnesoove, mis toimetusse laekuvad, on endiselt käsitsi kirjutatud. “Kõige hullem on see, kui ma ei saa nimest aru. Siis on tõsine probleem, käin kolleegide juures ning uurin, mis nime nad välja loevad,” rääkis Ülle.
Ulvi ja Ülle lemmikud on õnnesoovid, kuhu pistetakse ka midagi isiklikku sisse. “Siis tekib inimesest ka ettekujutus, kes ta on ja mida ta teinud on,” märkis Ülle.
In conclusion, Ulvi Karu’s optimistic and uplifting nature is truly inspiring. Her ability to bring joy to others through her kind words and well-wishes is a testament to her wonderful character. In a world where negativity can often prevail, Karu’s message of keeping a smile on our faces while reading well-wishes is a refreshing reminder to always look on the bright side. Her positive attitude is truly contagious and serves as a reminder to us all to spread kindness and happiness wherever we go.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus