Üldtantsupeo 90. sünnipäeva tähistatakse talvise rahvatantsugalaga | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Tähistame uhkusega Üldtantsupeo 90. sünnipäeva talvise rahvatantsugalaga. See on silmapaistev sündmus, mis toob kokku tantsuhuvilised üle kogu riigi. Olles üks olulisemaid sündmusi meie rahva kultuurikalendris, tähistab see traditsiooniline tantsupidu meie rahva ühtsust ja uhkust oma kultuuri üle. Talvine rahvatantsugala on täis elavat muusikat, värvikaid kostüüme ja võimsaid tantsuetendusi, mis toovad esile Eesti rahvatantsu mitmekesisuse ja ilu. See sündmus pakub imelise võimaluse sukelduda Eesti rahvakultuuri maagiasse ja võtta osa selle tähtsa traditsiooni jätkamisest. Tule ja ole osa meie riigi rikkast kultuuripärandist!

Tänavu möödub 90 aastat esimesest üldtantsupeost. Et aga koroona tõttu lükati tantsupidu aasta võrra edasi, otsustasid rahvatantsujuhid tähistada juubelit talvise rahvatantsugalaga. Üksiti on see osa kondiproovist, mille alusel otsustatakse, kes järgmise aasta suvel valikrühmade koosseisus tantsupeo murule pääseb.

Tallinna prantsuse lütseumi spordihoone oli laupäeval nädalavahetusele ebakohaselt siginat ja saginat täis. Üle Eesti oli sinna kokku sõitnud 700 segavalikrühmade tantsijat. Kõik nad pidid oma rühmadega astuma valikukomisjoni ette, kes otsustab nende pääsu 2025. aastal toimuvale üldtantsupeole.

“Me oma konkursi ehitasimegi üles niimoodi, et esimene pool on tantsupeo ülevaatuse tüüpi – koolimajas, üks rühm korraga tantsib, etteantud repertuaar, žürii vaatab. Aga konkursi teine osa on esinemine kontsertsituatsioonis – sajandi suurim kontsert on meil Alexelas tulemas, kõik rühmad astuvad seal üles. Võib ütelda küll, et parimad segarühmad üle Eesti,” lausus 2025. aasta tantsupeo segavalikrühmade liigijuht Kristiina Siig.

Koolihoones tantsupeo kohustuslik kava valikukomisjonile ette tantsitud, kiirustasid tantsijad Alexela kontserdimajja, et anda viimast lihvi õhtusele galakontserdile, mis teeb kummarduse 90-aastasele tantsupeotraditsioonile. Tantsuvaliku tegid esinevad rümad ise.

“Me vaatame tagasi nendele autoritele, kes tegutsesid 1950-ndatel aastatel, 1960-ndatel. See, et need tantsud tänase päevani on jäänud püsima ja on rühmade repertuaaris, juba iseenesest kõneleb nende tähendusest, olulisusest ja märgilisusest,” lausus rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi direktor Karel Vähi.

Nagu tantsupidudelegi, paneb peole väärika punkti Anna Raudkatsi loodud “Tuljak”, mil vanust üle saja aasta.

“Ma arvan, et “Tuljaku” saladus peitub mõnes mõttes tema lihtsuses. Mitte tantsu teksti lihtsuses, vaid selles loos, kus kaks noort inimest kohtuvad, nad armuvad, kuidas nende elutee sealt edasi läheb. See on hästi inimlik lugu,” lausus Vähi.

Ka rahvatantsijate endi elud kulgevad sageli nagu “Tuljakus”. See hoiabki neid tantsu küljes kinni.

“Tulevad ka pulmad, abielud, lapsed. See mõnes mõttes on nagu omaette perekond,” ütles Vähi.

In conclusion, the celebration of the 90th anniversary of the Üldtantsupidu with a winter folk dance gala is a testament to the enduring cultural significance of traditional Estonian dance. It is a wonderful opportunity to showcase the beauty and diversity of Estonian folk dance, while also honoring the rich history and heritage of our country. The event brings together people of all ages and backgrounds to celebrate our unique cultural identity and strengthen our sense of community. As we commemorate this milestone, we are reminded of the power of dance to unite us and keep our traditions alive for generations to come.