Tallinn, Estonia – Uku Toom, prominent member of the Keskerakonna riigikogu fraktsioon, recently voiced concerns about the party’s ability to navigate its current crisis. In his bold and candid assessment, Toom highlighted the internal conflicts and leadership issues that threaten to undermine the party’s future. His remarks have sparked intense debate and speculation about the Keskerakonna’s prospects for survival and recovery. As the party grapples with these challenges, Estonian citizens and political observers alike are closely watching to see how it will address its internal turmoil and chart a path forward.
Esmaspäeval algab praeguse riigikogu koosseisu kolmas istungjärk, aga võrreldes eelmise aasta lõpuga on poliitiliste jõudude paigutus mõnevõrra muutunud. Keskerakond võib kriisist välja tulla, aga Keskerakonna riigikogu fraktsioon kindlasti mitte, leiab Uku Toom.
Aasta tagasi alustas riigikogu XIV koosseis viimast istungjärku ja Keskerakonna fraktsioonis oli 23 liiget. Oli olnud 26. Nelja aasta jooksul kadus kolm liiget ehk 11,5 protsenti. Nüüd, kümme kuud pärast riigikogu valimisi on fraktsioonis seitse liiget. Oli 16. Kadu üheksa liiget ehk 56 protsenti. Ja kolm aastat on veel ees.
Kui Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütleb, et Keskerakond tuleb praegusest kriisist välja, siis võib seda uskuda või mitte uskuda. Aga väga raske on näha, kuidas parlamendifraktsioon kriisist välja tulema peaks. Tõsiseltvõetava jõuna on Keskfraktsioon lakanud olemast ja see puudutab nii kvaliteeti kui ka kvantiteeti.
Asi pole üksnes arvus. Ka varem on riigikogus olnud kuue ja seitsme liikmega fraktsioone, kuid see on olnud ühtne, töövõimeline kogenud meeskond. Aga kui suured meeskonnamängijad on riigikogus näiteks Aleksei Jevgrafov või Aleksander Tšaplõgin, mina ei tea. Ja kuidas sobitub nüüd siis sajaprotsendiliselt Kõlvarti-meelsesse meeskonda Jüri Ratas, kelle kohta sobib selles situatsioonis klassikaline definitsioon – omadele võõras, võõrastele oma. Kusjuures seesama Ratas on ainus fraktsiooni liige, kellel on mingi varasem kogemus keskfraktsiooni tööst. Korobeinikul on ka kogemus, aga Reformierakonna fraktsioonist. Ülejäänud viis on uustulnukad. Nii et, milline saab edaspidi olema Keskfraktsioon töövõime, on väga raske öelda
Võtame näiteks fakti, et riigikogus on kümme alalist komisjoni, kus fraktsiooni hääl peaks kõlama. Euroopa Liidu asjade komisjon veel lisaks. Kuna Jüri Ratas on riigikogu aseesimees, jääb neli komisjoni ilma keskerakondlaseta. Keda paneb erakond rahanduskomisjoni, kus neid esindasid varem Jaak Aab ja Kersti Sarapuu?
Muuseas, juhatusest rääkides. Märtsis on uue juhatuse valimised ja on kuidagi kummaline mõelda, et parlamendi kõige väiksem fraktsioon saaks endale aseesimehe koha. Nii et võib olla üsna kindel, et Jüri Ratas jätkab märtsi lõpust riigikogu lihtliikmena.
Raha võetakse fraktsioonilt ka vähemaks. Fraktsiooni personalikulude rahastus koosneb kahest osast – baasrahast ja rahast, mille suurus oleneb fraktsiooni liikmete arvust. Üheksa liikme kaotusega kaotab fraktsioon ka üle 4000 euro kuus, ilmselt ka mõne nõuniku ja ühe fraktsiooni aseesimehe koha. Võidab riigikogu kantselei, sest fraktsioonita jäänud saadikud mujale raha kaasa ei vii.
Ja lõpuks, ma ei tea, kas valmistevahelisel ajal ruume ümber jaotatakse, aga mõte võib küll tekkida, kas enam kui poole väiksemaks jäänud fraktsioon ei saaks väiksemates ruumides läbi.
In conclusion, Uku Toom’s opinion piece raises important points about the challenges facing the Centre Party’s parliamentary faction in Estonia. The internal conflicts and leadership struggles within the party have undoubtedly created a crisis that may be difficult to overcome. Toom’s analysis suggests that without significant changes and reforms, the faction may struggle to regain its strength and credibility. It is clear that the Centre Party needs to address its internal issues and focus on rebuilding trust and unity within its ranks in order to successfully navigate this crisis. Only time will tell if the party can overcome these obstacles and emerge stronger in the future.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus