Ukraina: Venemaa väidete kohta sõjavangide hukkumisest pole tõendeid | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Venemaa väited Ukraina sõjavangide hukkumisest on tõstnud rahvusvahelist tähelepanu ning tekitanud palju küsimusi. Paljud on tõstatanud kahtlusi nende väidete usaldusväärsuse osas ning otsivad tõendeid, mis võiksid neid toetada või ümber lükata. See on teema, mis mõjutab mitte ainult Ukraina ja Venemaa suhteid, vaid ka rahvusvahelist poliitikat tervikuna. Oleme siin, et uurida ja arutada seda olulist teemat ning leida tõesed vastused sellele keerulisele küsimusele.

Ukraina ametnikud ütlesid, et Venemaa ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid, nagu oleks Ukraina õhuvägi alla tulistanud venelaste transpordilennuki, milles viibisid Vene sõjavangide vastu vahetamisele kuulunud Ukraina sõjavangid.

Vangide vahetamisega tegelev Ukraina valitsusamet teatas reede hilisõhtul, et Venemaa ametnikud esitasid suure hilinemisega nimekirja 65 ukrainlase kohta, kes Moskva sõnul hukkusid kolmapäevases lennuõnnetuses Venemaal Belgorodi oblastis.

Ukraina sõjavangide koordineerimisstaap teatas, et nimetatud vangide sugulased ei suutnud oma lähedasi Venemaa võimude edastatud õnnetuskoha fotode järgi tuvastada. Ukraina amet viitas ka Ukraina sõjaväeluure juhile Kõrõlo Budanovile, kes ütles, et Kiievil puudub kontrollitav teave lennukis viibinute kohta.

Vene kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et piiri tagant tulistatud raketid lasid alla transpordilennuki, mis viis sõjavange tagasi Ukrainasse. Ukrainaga piirneva Belgorodi oblasti võimude teatel hukkusid kõik pardal olnud 74 inimest, sealhulgas kuus meeskonnaliiget ja kolm Vene sõjaväelast.

“Meil ei ole praegu tõendeid selle kohta, et lennuki pardal võis olla nii palju inimesi. Venemaa propaganda väide, et lennuk IL-76 vedas vangide vahetamiseks 65 Ukraina sõjavangi, tekitab jätkuvalt palju küsimusi,” rääkis Budanov.

Belgorodi oblasti sotsiaalmeedia kasutajad postitasid kolmapäeval video, mis näitas, kuidas lennuk lumises maapiirkonnas taevast alla kukkus ja maapinda tabades tohutu tulekera üles purskas.

Kiiev ei ole väiteid Vene sõjaväelennuki allalaskmise kohta kinnitanud ega ümber lükanud ning Vene poole väiteid, et seal olid sõjavangid, ei saa sõltumatult kontrollida.

Ukraina õhujõudude ülem Mõkola Oleštšuk nimetas Venemaa väiteid reedel pidurdamatuks Vene propagandaks.

Ukraina ametnikud kinnitasid selle nädala alguses, et kolmapäeval pidi toimuma vangide vahetus, kuid see tühistati. Nad väitsid, et Moskva ei taotlenud ühegi kindla õhuruumi osa turvalisena hoidmist teatud aja jooksul, nagu seda on varasemate vangide vahetuste puhul tehtud.

Rahvusvahelise Punase Risti komitee pressiesindaja Ukrainas kutsus Venemaad reede õhtul üles tagastama lennukiõnnetuses hukkunud sõjavangide surnukehad.

Punase Risti pressiametnik Oleksandr Vlasenko märkis otseintervjuus Raadio Vaba Euroopale/Vabadusraadiole, et juhtunust on möödunud veel väga vähe aega ja Moskva teatas, et on valmis Ukraina sõjavangide surnukehad tagastama.

Kuigi Ukraina ja Venemaa vahetavad sõdurite surnukehi pidevalt, on iga vahetus nõudnud märkimisväärset ettevalmistust, täpsustas Vlasenko.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus üles alustama lennuõnnetuse rahvusvahelist uurimist. Ligipääs sündmuspaigale on üksnes Venemaal.

Venemaa president Vladimir Putin lubas reedel, et Moskva avalikustab oma uurimistulemused. Oma esimestes avalikes sõnavõttudes juhtunu kohta kordas Putin Venemaa ametnike varasemaid kommentaare, et kõik oli planeeritud vangide vahetamiseks sel päeval, kui lennuk alla kukkus.

“Teades, et sõjavangid olid pardal, ründasid nad seda lennukit. Ma ei tea, kas nad tegid seda meelega või kogemata, läbimõtlematuse tõttu,” rääkis Putin Peterburis kohtumisel üliõpilastega.

Kokkuvõttes näib, et Venemaa väited Ukraina sõjavangide hukkumisest ei ole leidnud tõendeid Eesti ja teiste välismaiste allikate poolt. See tekitab kahtlusi Venemaa usaldusväärsuse suhtes rahvusvahelisel areenil ja toob esile vajaduse objektiivsema ja avatuma teabe järele konfliktipiirkonnas. On oluline jätkata selle teema jälgimist ja võtta arvesse erinevaid allikaid, et saada täielikumat pilti olukorrast Ukrainas. Eesti ja teiste riikide huvi peaks olema rahu ja stabiilsuse jätkuv toetamine Ukrainas ning selliste väidete põhjaliku uurimise tagamine.