Ukraina väed tulistasid alla järjekordse Venemaa Su-25 ründelennuki | Välismaa

“Estonia, a nation nestled between the Baltic Sea and the Russian border, has found itself at the forefront of a growing conflict. In a shocking turn of events, Ukrainian forces have downed a Russian Su-25 attack aircraft, sending shockwaves throughout the region. As tensions between Ukraine and Russia continue to escalate, Estonia finds itself caught in the crossfire. With its strategic location and NATO membership, Estonia is poised to play a crucial role in the unfolding drama. The fate of the region hangs in the balance, and Estonia’s resilience will be put to the test.”

Oluline 7. juulil kell 17.50:

– Ukraina väed tulistasid Donetski oblastis alla Venemaa Su-25;

– Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas;

– Novaja Gazeta: Vene sõdurid on hakanud üksteist okupeeritud aladel tapma

– Ukraina droonirünnak süütas Voronežis laskemoonalao;

– Politico: NATO liitlased on Bideni vormi pärast mures;

– Okupeeritud Krimmis Alušta lähedal põles gaasijaotussõlm;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit.

Ukraina väed tulistasid Donetski oblastis alla Venemaa Su-25

Ukraina vägede 110. eraldiseisva mehhaniseeritud brigaadi õhutõrjujad tulistasid Donetski oblasti kohal alla Vene vägede ründelennuki Su-25.

“Pokrovski suunal tulistas meie Ukraina armee alla Vene Su-25 lennuki, mis tulistas kaitsejõudude üksuste positsioonide suunas,” teatas Ukraina vägede operatiiv-strateegilise väegrupeeringu Hortõtsja esindus sotsiaalmeedias.

Ukraina on viimastel kuudel teatanud mitme Vene Su-25 lennuki allatulistamisest. Näiteks juunis tulistati alla vähemalt kaks sellist lennukit, mais aga väidetavalt kuus.

Ukraina kindralstaap teatas juuni lõpus, et Venemaa on täiemahulise sissetungi algusest kaotanud 360 lennukit.

Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas

Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval, et nende sõjaväeüksused hõivasid järjekordse küla Ukraina idaosas okupeeritud Donetski oblastis, laiendades taas vähehaaval kontrollitavat ala.

Ministeeriumi igapäevasest teates sotsiaalmeedias võis lugeda, et okupatsioonivägi oli “vabastanud” Tšigari küla.

Laupäeval teatas Moskva, et sõdurid võtsid kontrolli alla veel ühe väikeküla samas oblastis.

Kiievi sõnul käivad kogu rindelõigu ulatuses kõige ägedamad lahingud just sealkandis.

Alates aasta algusest on Venemaa okupatsioonivägi saavutanud edu pealetungil, nende üks suuremaid niinimetatud võite oli Avdijivka küla hõivamine veebruaris.

Ent edasiliikumine on vaevaline ning konflikt on jõudnud kurnamissõja faasi, kus kumbki vaenupool ei ole võimeline otsustavat murrangut tegema. Mõlemad aga väidavad samas, et tekitavad vaenlasele raskeid kaotusi.

Venemaa režiimi liider Vladimir Putin kordas reedel oma nõudmist, et Ukraina peab täielikult lahkuma nii okupeeritud Donetski oblastist kui ka lisaks veel kolmest riigi ida- ja lõunaosa okupeeritud oblastist, kui tahab rahu.

Novaja Gazeta: Vene sõdurid on hakanud üksteist okupeeritud aladel tapma

Vene sõdurite poolt sooritatud vägivaldsed kuriteod okupeeritud Ukraina aladel sagenevad. Üha rohkem on andmeid sellest, et Vene sõdurid tapavad purjuspäi üksteist ja ka tsiviilisikuid, kirjutas Venemaa opositsioonileht Novaja Gazeta.

Eelmisel aastal jõudis kohtusse 190 juhtumit seoses vägivallakuritegudega okupeeritud alal, kuid leht oletab, et tegelik kuritegude arv on oluliselt suurem.

Ainuüksi jaanuarist oktoobrini oli 135 kohtuasja seoses Vene sõdurite poolt toime pandud mõrvadega.

Lisaks mõrvadele on Venemaa süüdistanud oma sõdureid üksteise ründamises.

Leht tõi mõned näited sellistest juhtumitest koos nimedega.

Ühel juhul tulistas sõdur teist Vene sõdurit, kes oli teda tüli käigus homoseksuaaliks nimetanud.

Teisel juhul jooksis sõdur oma üksuse juurest Ida-Ukrainas minema. Ta plaanis riigist välja hääletada, kuid ohvitser võttis ta auto peale. Kartes, et ta tabatakse, tulistas ta ohvitseri. Ta üritas ka teisi sõdureid tappa, kuid oli juba oma relva ohvitseri peale tühjaks lasknud. Talle määrati karistuseks kaheksa ja poolt aastat vangistust. Kohtuandmeid näitasid, et ta oli kuriteo ajal purjus olnud.

Ajaleht kirjutas ka ohvitserist, kes kutsus oma alluvale enda juurde pärast seda, kui too oli kohvikus kohatud naisele väidetavalt konfidentsiaalset infot rääkinud. Purjus ohvitser tulistas alluvat karistuseks jalga ja seejärel lõi teda relvapäraga kaks korda pähe.

Ohvitser sai teo eest tingimisi karistuse.

Novaja Gazeta andmetel mängis alkohol rolli 83 protsendil Vene sõdurite poolt toime pandud mõrvades.

Lehe andmetel on levinud on ka hirmutamistaktika, mis kujutab endast laetud relva suunamist teise Vene sõduri või tsiviilisiku suunas.

Leht kirjutas juhtumist, kus Vene sõdur suunas autos istudes relva tsiviilisiku poole, et teda hirmutada. Kui auto liikuma hakkas, toimus aga lask ja tsiviilisik suri.

Väljaande sõnul õigustatakse okupeeritud aladel toimunud tsiviilisikute mõrvu sageli väitega, et tsiviilisikud osutasid Vene sõduritele vastupanu.

Novaja Gazeta on varem uurinud juhtumeid, kus Vene sõdur on naasnud kodumaale ja pannud seal toime vägivaldse kuriteo. Nendel juhtudel on ajalehe andmetel karistused sageli oluliselt leebemad kui sõjalise taustata venelastel, kes panevad toime sarnaseid kuritegusid.

Ukraina droonirünnak süütas Voronežis laskemoonalao

Ukraina droonirünnak süütas Venemaal Voroneži oblastis laskemoonalao, teatasid kohalikud võimud pühapäeval.

“Meie õhukaitseväed tuvastasid ja hävitasid öö jooksul Voroneži oblasti kohal mitu mehitamata õhusõidukit. Kukkuvad rusud süütasid ühe laohoone. Podgorenski rajoonis algas lõhkekehade detoneerimine,” ütles kuberner Aleksander Gussev Telegramis ja teatas hädaolukorra väljakuulutamisest.

Esialgsetel andmetel keegi viga ei saanud.

Podgorenski rajooni elupiirkonnas, kuhu droonirusud ja lõhkekehad kukkusid, kuulutati välja hädaolukord, ütles kuberner, kuid kinnitas, et tulekahju on kustutatud.

Osa piirkonda läbivast maanteest suleti ajutiselt liiklusele. Kohalikud elanikud evakeeriti ajutistesse majutuskohtadesse.

Politico: NATO liitlased on Bideni vormi pärast mures

Mitme NATO riigi liidrid ja diplomaadid on väljendanud kulisside taga muret USA presidendi Joe Bideni vormi pärast, kirjutas väljaanne Politico.

“Ei ole vaja geeniust nägemaks, et president on vana,” ütles üks NATO Euroopa riigi ametnik. “Me ei ole kindlad, et isegi kui ta võidab, suudab ta veel neli aastat elus püsida.”

Biden on juba eelseisval NATO tippkohtumisel silmitsi keerulise ülesandega, kus ta peab tegelema liitlaste murega seoses Ameerika toetusega Ukrainale. Kuid sooritus debatil on nihutanud tippkohtumise fookuse Bideni füüsilise ja poliitilise vastupidavuse hindamisele.

NATO liitlased tunnevad üha enam muret selle pärast, kui kaua suudab Biden säilitada Ameerika toetust Euroopa kaitsele. Eriti seoses tasavägiste valimistega Donald Trumpi vastu, kes on rahvusvaheliste partnerite abistamise suhtes skeptiline.

“Meil on rohkem arutelusid enda kaitsemeetmete üle, sest tundub, et Trump tuleb tagasi,” ütles NATO riigi ametnik pärast arutelu.

Lisaks ei ole mõned NATO liitlased Bideni juhtimisega täielikult rahul, kritiseerides tema järkjärgulist lähenemist relvade tarnimisele ja keeldu Kiievil Venemaal asuvaid sõjalisi sihtmärke rünnata.

Okupeeritud Krimmis Alušta lähedal põles gaasijaotussõlm

Venemaa poolt okupeeritud Krimmis Alušta lähedal põles ööl vastu pühapäeva gaasijaotussõlm. Seoses gaasi magistraaljuhtme purunemisega Vinogradnoje küla piirkonnas peatati Aluštas ja 14 ümberkaudses asulas ja külas gaasivarustus

Veidi enne tulekahju puhkemist oli piirkonnas kuulda plahvatust. Tulekahju kuma oli näha kümnete kilomeetrite kaugusele.

Vene uudisteagentuur RIA Novosti edastas, et tuletõrjujad püüavad takistada põlengu levimist.

Alušta okupatsioonivõimude juht Galina Ogneva teatas Interfaxile, et seoses gaasi magistraaljuhtme purunemisega Vinogradnoje küla piirkonnas peatatakse Aluštas ja 14 ümberkaudses asulas ja külas gaasivarustus.

Sotsiaalmeedias levivad videod põlengust.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 550 990 (võrdlus eelmise päevaga +1150);

– tankid 8155 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 15 645 (+16);

– suurtükisüsteemid 14 937 (+40);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1115 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 879 (+1);

– lennukid 360 (+0);

– kopterid 326 (+0);

– strateegilised ja taktikalised droonid 11 862 (+53);

– tiibraketid 2352 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 103 (+50);

– laevad / paadid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 2495 (+16).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

As the dust settles on the recent conflict, Estonia reflects on the significant implications of Ukraine’s downing of a Russian Su-25 attack aircraft. This bold move sends a powerful message to the international community, demonstrating Ukraine’s unwavering commitment to defending its sovereignty and territorial integrity. The incident serves as a stark reminder of the ongoing tensions between Ukraine and Russia, and the need for continued diplomatic efforts to resolve the crisis peacefully. As Estonia looks to the future, it stands in solidarity with Ukraine, recognizing the importance of collective security and the defense of democratic values.