Ukraina tulistas kahe päeva jooksul alla kaks Vene sõjalennukit | Välismaa

Eile teatas Ukraina, et nende õhujõud on suutnud kahe päeva jooksul alla tulistada kaks Vene sõjalennukit. See pingeline sündmus on süvendanud juba niigi keerulist suhet kahe naaberriigi vahel ning tekitanud rahvusvahelist muret ja spekulatsioone. Vene-Ukraina konflikt on juba pikka aega olnud pingeallikaks piirkonnas ning sellised intsidentid ainult kütavad tuld. Kas see uus areng viitab eskaleeruvale olukorrale või on see vaid üksik juhtum? Ainult aeg näitab.

Oluline laupäeval, 2. märtsil kell 19.10:

– Ukraina õhujõud tulistasid laupäeval alla veel ühe Vene sõjalennuki;

– Ukraina relvajõududel õnnestus reedel riigi idaosas alla tulistada veel üks Vene õhuväe ründelennuk Su-34, teatas Ukraina õhujõudude pressiteenistus;

– Peterburis sai laupäeva hommikul võimalikus drooniplahvatuses purustusi kaks korterelamut ning nende elanikud evakueeriti;

– Tšehhi mürsuhanke esimene partii peaks Ukrainasse jõudma mõne nädala pärast;

– Vene õhurünnakutes Odessale ja Harkivi oblastile hukkus vähemalt viis inimest;

– Vene kolme radarlennuki A-50 hävitamine võib anda Ukrainale õhus märksa tugevama positsiooni, mis võib hakata mõjutama ka olukorda rindel, kirjutas Briti väljaanne The Telegraph.

– Ungari peaminister Viktor Orban ütles, et näeb USA endise presidendi Donald Trumpi tagasitulekus “ainsat tõsist võimalust” Ukraina sõja lõpetamiseks;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa viimase ööpäevaga 960 sõjaväelast.

Ukraina õhujõud tulistasid ka laupäeval alla ühe Vene sõjalennuki

Ukraina õhujõud kasutasid laupäeval õhutõrjerakette Vene vägede kahe lennuki – Su-34 ja Su-35 – vastu, ütles Ukraina õhujõudude komandör Nikolai Oleštšuk sotsiaalmeedias.

“Vaenlane jätkab riigi idaosas rünnakuid, kasutades taktikalistelt lennukitelt välja tulistatavaid juhitavaid pomme,” ütles ta.

“Äsja kasutati lahingus õhutõrjerakette vaenlase kahe, Su-34 ja Su-35 lennuki vastu. Me ootame kinnitust soovitud tulemuse kohta,” lisas ta.

Pisut hiljem kinnitas Oleštšuk, et alla õnnestus tulistada neist vaid Su-34. “Tunni aja eest teada antud lahingutegevusega seoses kinnitab Vostoki õhuväejuhatus Su-34 hävituslennuki allatulistamist. Kahjuks ainult üks. Me jätkame okupeerija alistamist,” ütles ta.

Õhujõud teatasid varem, et reedel lasid nad Ida-Ukrainas alla Venemaa Su-34 lennuki.

Veebruari jooksul lasi Ukraina õhuvägi alla 13 Vene lennukit.

Ukraina teatas veel ühe Vene sõjalennuki allatulistamisest

Ukraina relvajõududel õnnestus reedel riigi idaosas alla tulistada veel üks Vene õhuväe ründelennuk Su-34, vahendasid Focus.ua ja Liga.net Ukraina õhujõudude pressiteenistuse teadet.

Hävitus-pommituslennuk Su-34 tulistati alla 1. märtsil kella üheksa paiku hommikul. Lennuk oli teel rindele, kus pidi ründama Ukraina positsioone juhitavate pommidega.

Sotsiaalmeedia kanalite teatel tulistati lennuk alla okupeeritud Mariupoli piirkonnas.

Veebruaris tulistas Ukraina õhutõrje alla kokku 13 Vene sõjalennukit, ründelennukeid Su-34 ja hävitajaid Su-35. Samuti hävitati üks radarlennuk A-50.

Peterburis said elumajad plahvatuses kahjustada

Venemaal Peterburis sai laupäeva hommikul võimalikus drooniplahvatuses purustusi kaks korterelamut ning nende elanikud evakueeriti. Väidetavalt vajas kuus elanikku arstiabi.

Peterburi kuberner Aleksandr Beglov teatas, et linna kirdeosas Krasnogvardeiski rajoonis leidis aset “intsident”. Ohvreid ei olnud, kuid elanikud evakueeriti nende korteritest, ütles Beglov, selgitamata juhtunu põhjust või olemust.

Uudisteagentuuri Reuters sündmuskohal tehtud videol oli näha hoone kahjustatud fassaadi, mille aknad olid purunenud, rõdud kahjustatud ning maapinnal oli klaasikilde ja prahti.  

Kahjustatud majade elanikud rääkisid Reutersile, et kuulsid kummalisi helisid, millele järgnes plahvatus ja tulekahju.

“Kõigepealt kuulsin vilet, kuna olin just akna avanud, siis käis pauk, oli näha tulekera ning korter täitus suitsuga, aken lendas välja,” rääkis kohalik elanik Jelena Reutersile. Ta ütles, et see juhtus pärast kella seitset hommikul.

Peterburi tervishoiuvõimude teatel saadeti Piskarjovi prospektil toimunu järel sündmuskohale kuus mobiilset kiirabimeeskonda, sealhulgas kaks intensiivravi osakonda. “Eriarstide poole pöördus abi saamiseks kuus inimest, sealhulgas 92-aastane naine. Ta sattus stressisümptomitega haiglasse. Koha peal viibib pidevalt vajalik arv arste,” seisab teates. 

Psühholoogid töötavad elanikega, teatas Krasnogvardeiski rajooni pressiteenistus. Mõjutatud majadest pärit inimesed paigutati lähedalasuvasse lasteaeda ning neile pakuti toitu ja kuuma teed, öeldi teates.

Venemaa meediaväljaanded teatasid, et intsidendi võis põhjustada allatulistatud Ukraina droon, mis lendas lähedal asuva kütusebaasi poole. Ametlikku kinnitust sellele ei ole ei Venemaa võimud ega riigimeedia andnud.

Varem teatati, et võimud uurisid Peterburis Piskarjovi prospektil asuvas elumajas juhtunud hädaolukorra asjaolusid. “Intsidendi sündmuskohal Krasnogvardeiski rajoonis töötavad eriolukordade ministeerium ja korrakaitsjad. Ohvreid ei ole. Kahe maja rõdude klaasid said osaliselt kannatada. Kahjustatud korterite elanikud evakueeriti,” ütles Peterburi kuberner Beglov.

Tšehhi mürsuhanke esimene partii peaks Ukrainasse jõudma mõne nädala pärast

Tšehhi algatusel väljastpoolt Euroopa Liitu ostetava 800 000 mürsu esimene partii võiks mõne nädala pärast Ukrainasse jõuda, ütles Tšehhi asekaitseminister Jan Jires.

Jires märkis väljaandele Bloomberg antud intervjuus, et algatusega on liitunud mitmed Euroopa riigid, kes mürskude ostmist rahastavad. Tšehhi aseminister keeldus ütlemast, millised riigid oste rahastavad või kelle varusid kasutatakse, kuid lisas, et see teave avaldatakse tõenäoliselt pärast mürskude tarnimist.

Tšehhi initsiatiiv on üks võimalus “demonstreerida, et me tõesti teeme midagi, mitte ei oota, mis Kapitooliumil juhtuma hakkab,” lisas asekaitseminister, vihjates USA Kongressis blokeeritud otsusele saata Ukrainale täiendavat abi.

Müncheni julgeolekukonverentsil ütles Tšehhi president Petr Pavel, et Tšehhi on leidnud väljastpoolt Euroopa Liitu kuni 800 000 NATO standardkaliibriga mürsku, mille saab pärast ostule rahastuse kindlustamist mõne nädala pärast Ukrainasse saata.  

Tšehhi kaitseministeerium teatas varem, et koordineerib jõupingutusi ning on saanud esialgsed lubadused rahastuseks Kanadalt ja Taanilt, aga ka teistelt riikidelt, kes ei soovinud end avalikustada. Sel nädalal teatas ka Holland avalikult oma osalemisest ja annetas laskemoona ostmiseks 250 miljonit eurot.

Odessas ja Harkivis hukkus Vene õhurünnakus kuus inimest

Vene relvajõudude öösel korraldatud õhurünnakus Odessale ja Harkivi oblasti ühele asulale sai surma vähemalt viis ning haavata vähemalt 13 inimest.

Iraani päritolu kamikaze-droonide Shaheed rünnakus varises Odessas kokku osa kortermajast, purunes 18 korterit.

Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper teatas algselt, et rünnakus sai surma kolm ja viga kaheksa inimest, teiste hulgas ka üks laps ja rase naine. Päästeteenistus teatas hiljem, et nad on leidnud kortermaja rusudest viis surnukeha, nende seas lapse. Ka päästjate sõnul sai vigastada kaheksa inimest, nende hulgas üks laps. Viis inimest päästeti.

“Järjekordne terrorirünnak rahulikult magavale linnale. Tihedalt asustatud piirkond. Olukord siin on lihtsalt kohutav. Kohapeal töötavad päästjad, munitsipaal- ja päästeteenistused. Rususid koristatakse,” kirjutas Odessa linnapea Gennadi Truhhanov.

Rünnaku tagajärjel jäi ka mitu ümberkaudset hoonet ilma kütteta.

Vene droonirünnakus Harkivi oblastile hukkus samuti üks inimene, teatasid kohalikud võimud laupäeval.

76-aastane naine suri oma maja rusude all pärast seda, kui Vene droon tabas tema kodu Harkivi oblasti Kupjanski rajooni Velikii Burluki külas. Piirkonnapolitsei teatas ka kohalikule meediale, et lähedalasuvast majast evakueeriti vanem naine.

Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov teatas, et kesköö paiku Harkivit tabanud droonirünnakus purunes mitu hoonet, hävis 17 autot, viis garaaži ja aknaklaasid vähemalt kümnes elumajas. Linnas hukkunutest teatatud ei ole.

Venemaa piiri läheduse tõttu on Harkivi oblasti elanikke alates täiemahulisest invasioonist peaaegu iga päev rünnatud. Ukraina valitsuse andmetel on Harkivis alates 24. veebruarist 2022 hävinud üle 20 000 hoone.

Ukrainat tabas ööl vastu laupäeva Venemaa laiaulatuslik droonirünnak. Ukraina õhujõudude teatel suudeti 17 Shahed-doonist 14 siiski enne sihtmärgini jõudmist alla tulistada. Lisaks tulistasid Vene väed okupeeritud aladelt Hersoni ja Donetski oblastis Ukrainat tiibrakettidega Kh-59/Kh-35.

Donetski oblastis Siverski linnas sai viga kaks inimest, teatasid kohalikud võimud. Dnipropetrovski, Hersoni, Luhanski, Mõkolaivi, Sumõ ja Zaporižžja oblastit tabasid samuti Vene õhurünnakud, aga ohvritest seal andmeid ei ole.

Leht: Vene radarlennukite kaotus võib anda Ukrainale edu

Vene relvajõudude valduses olevast üheksast radarlennukist A-50 kolme hävitamine tähendab Vene sõjalennuväele tõsist lööki ning võib anda Ukrainale õhus märksa tugevama positsiooni, kirjutas Briti väljaanne The Telegraph.

Leht märkis reedel avaldatud pikemas artiklis, et võimsa radariga varustatud eelhoiatuslennukid A-50, mis lendavad vähemalt 10 kilomeetri kõrgusel, näevad sadade kilomeetrite kaugusele ja suudavad tuvastada selles alas ka kõige madalamal lendavaid lennukeid, saavad seetõttu varustada oma lennuväge õhusõjaks vajaliku infoga.

Kui Venemaa nüüd pärast kolmest radarlennukist ilmajäämist loobub nende kasutamisest Ukraina rinde lähistel, samas aga Ukraina saab oma valdusse lääne hävitajad F-16, mis saaksid kasutada NATO radarlennukite pakutavat infot, võiks see anda Kiievil edu rindel, kirjutas The Telegraph.

Orban: Trumpi naasmine on tõsine võimalus Ukraina sõja lõpetamiseks

Ungari peaminister Viktor Orban kinnitas reedel, et külastab järgmisel nädalal Donald Trumpi Floridas, ning kirjeldas USA endise presidendi võimalikku tagasitulekut kui “ainsat tõsist võimalust” Ukraina sõja lõpetamiseks.

Türgis Antalyas diplomaatilisel foorumil esinenud ​Orbán andis ka mõista, et Trumpi võimalik naasmine Valgesse Majja võib aidata lõpetada konflikti Gaza sektoris.

“Ainus tõsine võimalus rahu saavutamiseks on see, kui ta suudab tagasi tulla ja rahu sõlmida,” väitis Orbán foorumil. “Vastasel juhul venib sõda Ukraina ja Venemaa vahel pikaks.”

Trumpi naasmine on “eeltingimus tugevaks ja kiireks rahuks Euroopa kontinendil”, lisas ta.

Orbáni sõnul on ta veendunud, et kui Trump oleks olnud ametis, kui Ukraina sõda algas, “siis ei oleks praegu mingit sõda”.

Orbán ja Trump on olnud pikka aega liitlased ning Trump avaldab oma kampaaniakõnedes tihti Ungari valitsusjuhile tunnustust.

2023. aasta aprillis, kui süüdistused esitati esimeses Trumpi neljast kriminaalasjast, postitas Orbán Trumpi toetava sõnumi, kutsudes teda “võitlust jätkama”.

Trump ütles 2022. aasta alguses, et annab “täieliku toetuse” Orbáni tagasivalimiskampaaniale tollel aastal.

“Ma austan teda (Trumpi) väga,” ütles Orbán Türgi foorumil.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 415 640 (võrdlus eelmise päevaga +960);

– tankid 6624 (+14);

– jalaväe lahingumasinad 12 611 (+29);

– suurtükisüsteemid 10 153 (+47);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1003 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 696 (+5);

– lennukid 346 (+1);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7829 (+35);

– tiibraketid 1915 (+3);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 267 (+61);

– laevad / paadid 25 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1617 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Allikas:
Ukrainskaja Pravda, The Kyiv Independent, Jevropeiskaja Pravda, AFP-BNS, Reuters

Kokkuvõttes võib öelda, et Ukraina hiljutine sõjalennukite allatulistamine on kujunenud pingeliseks olukorraks Venemaa ja Ukraina vahel. See kinnitab, et konflikt nende kahe riigi vahel on endiselt aktuaalne ning võib eskaleeruda igal hetkel. Rahvusvaheline kogukond peab olema valmis võimalikuks konfliktiks ning toetama rahumeelset lahendust Ukraina ja Venemaa vahel. Sõjalennukite allatulistamine tõstab esile vajadust dialoogi ja diplomaatilise lahenduse järele, et ennetada edasisi vägivaldseid kokkupõrkeid.