Ukraina peastaap: sagenesid Vene rünnakud Kupjanski ja Lõmani suunal | Välismaa

Tensions are escalating in Ukraine as Russian attacks on Kupjanski and Lõman are on the rise. The Ukrainian headquarters is facing increased pressure as the threat of conflict continues to loom. The situation is becoming increasingly volatile, with the potential for further aggression from Russian forces. As Estonia watches closely from afar, the fear of broader regional instability grows. The need for international intervention and support is greater than ever, as the people of Ukraine face the harsh reality of ongoing attacks.

Oluline kolmapäeval, 20. märtsil 7.54:

– Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründavad aktiivselt Kupjanski ja Lõmani suunal;

– Eksperdi sõnul ründavad venelased rakettidega tahtlikult elumaju;

– Zelenski: Venemaa pommitas märtsi jooksul 200 korda Sumõ oblastit;

– Venemaa Belgorodi oblast evakueerib seoses rünnakutega 9000 last;

– Briti ekskaitseminister: vägede saatmist Ukrainasse ei tohi välistada;

 – Vene luurejuhi väitel valmistub Prantsusmaa sõdureid Ukrainasse saatma, Pariis nimetas sõnavõttu desinformatsiooniks.

Ukraina peastaap: Vene okupatsiooniväed ründavad aktiivselt Kupjanski ja Lõmani suunal

Ukraina peastaabi teatel sagenesid Vene rünnakud Kupjanski ja Lõmani suunal, kokku toimus ööpäevaga 80 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel.

Vene väed ründasid 29 korda Novopavlivka suunal, 14 korda Lõmani suunal, 13 korda Avdijivka suunal, 10 korda Kupjanski suunal, seitse korda Bahmuti suunal, kuus korda Orihhivi suunal Zaporižžja suunal ja üks kord Dnepri jõe idakaldal Hersoni oblastis.

Venemaa tegi ööpäevaga neli raketi- ja 86 õhurünnakut ning tulistas 114 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta. Rünnakute tagajärjel on tsiviilelanike seas hukkunuid ja vigastatuid.

Vene suurtükitule alla sattus üle 150 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Ukraina õhuvägi tabas ööpäeva jooksul kuut vaenlase elavjõu ja sõjatehnika koondumispaika. Ukraina raketiväe üksused tabasid kahte laskemoonaladu, ühte droonide juhtimispunkti ning ühte Vene radarijaama.

Eksperdi sõnul ründavad venelased rakettidega tahtlikult elumaju

Vene Iskanderid on ülitäpsed relvad, nii et kui selline rakett tabab elumaja, siis järelikult seda ka sihiti; seejuures kasutatakse ohvrite arvu maksimeerimiseks taktikat anda teine löök paar minutit pärast esimest, vahendas portaal Unian kolmapäeval sõjaanalüütik Oleh Ždanovi sõnu.

“Eksperdid ütlevad, et statistika järgi väljub esimese kahe minuti jooksul pärast rünnakut varjendist 20-25 protsenti inimestest. Kolmandal minutil juba 70-80 protsenti. Ja kui kolme minuti pärast algab teine ​rünnak, lendab kohale järjekordne rakett, tabab see just ellujäänuid, varjenditest väljunud inimesi,” rääkis Ždanov.

“Kui need on tsiviilobjektid, nagu Mõkolajivis ja Odessas, siis saabuvad päästjad ja kiirabi sireeni ja vilkuvate tuledega. Mida inimesed teevad – püüavad selle signaali peale varjenditest välja tulla. Ja siis jõuabki pärale teine ​​rakett,” märkis ta. 

Ta rõhutas, et rünnakud olidki suunatud elumajade vastu, kuna Iskander on ülitäpne relv, mille kõrvalekalle sihtmärgist on 10-20 meetrit. Tema sõnul on Venemaal praegu laos 60-70 Iskander-raketti ja nad suudavad toota veel 10-20 raketti kuus.

Zelenski: Venemaa pommitas märtsi jooksul 200 korda Sumõ oblastit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval oma õhtuses telepöördumises, et Venemaa tegi märtsi algusest peaaegu 200 õhurünnakut Kirde-Ukrainas asuvale Sumõ oblastile.

“Alles alates sellest märtsist kuni tänase päevani pommitas Vene õhuvägi Sumõ omavalitsusi juba peaaegu 200 juhitud lennukipommiga. Otse külade, linnade ja tsiviiltaristu pihta. Ukrainal on ilmselge vajadus tugevdada meie õhutõrjet nii, et see terror poleks võimalik,” ütles president.

Zelenski lisas, et Venemaa tulistab pidevalt Sumõ oblasti piiriäärsete asulate pihta suurtükkidest ning Vene diversioonigrupid teevad pidevalt katseid siseneda Ukraina territooriumile.

“Vene armee püüab lihtsalt põletada maatasa meie piiriäärsed külad,” lisas president.

Venemaa Belgorodi oblast evakueerib seoses rünnakutega 9000 last

Ukrainaga külgnev Venemaa Belgorodi oblast evakueerib seoses piiriüleste mürsurünnakutega 9000 last, teatas teisipäeval kuberner Vjatšeslav Gladkov.

“Me evakueerime suure hulga külasid ja nüüd me kavandame umbes 9000 lapse evakueerimist Ukraina relvajõudude mürsurünnakute tõttu,” ütles Gladkov.

Kohalike võimude teatel on alates eelmisest nädalast surma saanud vähemalt 16 inimest.

Briti ekskaitseminister: vägede saatmist Ukrainasse ei tohi välistada

Briti endine kaitseminister Ben Wallace kutsus üles tõstma kaitsekulutusi minimaalselt kolme protsendini, välistamata sealjuures, et Briti väed peavad Ukrainas sõdima, kirjutas teisipäeval portaal Unian

“Meil tuleb kasutada väljendit “me ei saa välistada”. Lõpuks on osa heidutusest ebaselgus… jättes vastase oletama, kui kaugele me läheme ja mida teeme. Seda teeb Putin meisterlikult – ta paneb kõiki mõistatama. On tähtis, et me ei sulgeks kunagi ust ja jätaks inimesed mõistatama,” vahendas tema sõnu Daily Mail.

Venemaa libavalimised näitasid, et Putin on selles põlvkonnas Adolf Hitlerile kõige lähedasem, lisas Wallace. “Kõige parem on veenduda, et ta mõistab, et me peame tema tegevust Ukrainas väga-väga tõsiseks,” rõhutas endine kaitseministeeriumi juht.

Pärast seda, kui Prantsuse president Emmanuel Macron ütles, et ei saa välistada lääne sõdurite saatmist Ukrainasse tulevikus, lükkas enamik partnereid selle idee tagasi.

Kanadas öeldakse, et nad on valmis saatma oma sõdureid riiki, kuid ainult instruktoritena. Leedus, Eestis ja Hollandis seda võimalust ei välistata, kuid ei räägita ka valmisolekust seda praegu teha.

Vaatamata kriitikale ei ole Prantsusmaa president oma sõnadest taganenud. Tema hinnangul võib ühel hetkel tekkida olukord, kus Prantsusmaal tuleb kohapeal operatsioone läbi viia.

Vene luurejuhi väitel valmistub Prantsusmaa sõdureid Ukrainasse saatma, Pariis nimetas sõnavõttu desinformatsiooniks

Venemaa välisluureteenistuse (SVR) juht Sergei Narõškin väitis teisipäeval, et Prantsusmaa valmistab juba ette kontingenti Ukrainasse saatmiseks, Pariis nimetab antud väidet Vene infooperatsiooniks, vahendas portaal Unian.

Narõškin rääkis propagandakanalile TASS, et esimene rühm koosnevat umbes 2000 sõdurist.

“Prantsuse üksusest Ukrainas saab Venemaa relvajõudude jaoks legitiimne ja prioriteetne sihtmärk,” ütles SVR-i juht.

Samas pajatas Narõškin, et Prantsuse sõjavägi, mis Ukrainas ei sõdi, olevat juba kandnud suurimaid kaotusi pärast Alžeeria sõda. Prantsusmaa relvajõudude ministeerium vastas Narõškini sõnadele mikroblogis X (endine Twitter).

“Vene välisluure juhi Sergei Narõškini edastatud teave on osa Venemaa süstemaatilisest massilise desinformatsiooni kasutamisest. Kutsume üles olema maksimaalselt valvsad, et vältida igasugust seda laadi manipuleerimist.”

Uniani sõnul on Venemaa propaganda korduvalt väitnud, et Ukrainas pole enam väidetavalt sõjaväelasi alles, mistõttu võitlevat Vene sissetungijad “välismaa palgasõdurite” ja “NATO vägede vastu”.

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnadele, et tulevikus ei saa välistada lääne vägede saatmist Ukrainasse, vastas Venemaa aga ähvardustega.

Näiteks hoiatas Kremli pealik Vladimir Putin “traagiliste tagajärgede” eest riike, kes saadavad oma sõdureid Ukrainasse.

Eesti peab olema valmis ja valvsad, kui Ukraina peastaap teatab Vene rünnakute sagenemisest Kupjanski ja Lõmani suunal. See näitab Venemaa agressiivset käitumist piirkonnas ning vajadust tugevdada oma kaitsemeedet ja koostööd teiste riikidega. Rahvusvaheline üksmeel ja solidaarsus on olulised, et tagada stabiilsus ja rahu piirkonnas. Eesti peaks jälgima olukorda tähelepanelikult ning olema valmis reageerima kiiresti ja tõhusalt võimalikele ohuolukordadele.