Ukraina parlament hakkab arutama süüdimõistetute ja vangide värbamist | Välismaa

Tere tulemast, kallid lugejad! Ukraina parlamentil on käsil oluline arutelu seoses süüdimõistetute ja vangide värbamisega. See teema on äärmiselt oluline ja pakub palju küsimusi ning arutelu. Kuidas see mõjutab Ukraina ühiskonda ja majandust? Millised on võimalikud eelised ja ohud? Meie kohustus on jälgida seda olulist arengut ning mõista selle tagajärgi. Astume sellesse teemasse sügavamale ja avastame, mida see muutus võib kaasa tuua.

Ukraina ülemraadasse võib järgmisel nädalal jõuda eelnõu võimaluse kohta värvata kaitseväkke süüdimõistetuid ja vange, vahendas portaal Unian laupäeval justiitsminister Denõss Maljuska sõnu.

Oluline pühapäeval, 10. märtsil kell 6.36:

– Ukraina parlament hakkab arutama süüdimõistetute ja vangide värbamist

– NYT: Vene rünnakuhoog Avdijivka lähedal on takerdunud

Ukraina parlament hakkab arutama süüdimõistetute ja vangide värbamist

Järgmisel nädalal võib Ukraina ülemraadasse jõuda eelnõu, mis võimaldab värvata kaitseväkke süüdimõistetuid ja vange, vahendas portaal Unian laupäeval justiitsminister Denõss Maljuska sõnu.

“Ma arvan, et järgmisel nädalal registreeritakse. Raada järgmistel istungitel läheb see esimesele ja teisele lugemisele. Ma eeldan, et kevadel, mitte hiljem. Isegi mitte kevade lõpus,” ütles Maljuska televisioonis.

Justiitsministri sõnul on Ukrainas väga suur hulk vange ja süüdimõistetuid, kes on valmis sõjaväelaseks saama ja riiki kaitsma. Ta selgitas, et kaitseväe nõudmisel välistab eelnõu nende isikute mobiliseerimise, kes rikkusid sõjaväedistsipliini, panid toime sõjaväekohustuse täitmisega seotud, aga samuti riigivastaseid kuritegusid.

“Selliseid kategooriaid ilmselt ei mobiliseerita. Aga lõpliku punkti paneb parlament. Näitame neile kaitseväega kokku lepitud seisukohta ja näitame neile orienteeruvat valmisoleku statistikat,” lisas ta.

Samas märkis Maljuska, et mitte kõik komandörid pole valmis süüdimõistetuid oma üksustesse vastu võtma.

“Selliseid sõjaväelasi me kellelegi peale ei suru. Tõenäoliselt on need eraldiseisvad üksused. Aga igal juhul saavad vastavad üksused ainult need komandörid, kes mõistavad, kellega tegu ja kuidas nendega töötada, et nad kodumaad saaks kaitsta,” lausus ta.

Süüdimõistetute mobiliseerimise võimalust on arutatud juba mitu nädalat.

NYT: Vene rünnakuhoog Avdijivka lähedal on takerdunud

Kui Avdijivka kolme nädala eest Venemaa kontrolli alla langes, kartsid Ukraina ja tema liitlased, et Moskva väed suudavad hoogu suurendada ja liikuda kiirelt edasi strateegiliste sõjaliste sõlmede ja asulate poole, vahendas Unian laupäeval New York Timesi, mille andmetel on Venemaa pealetung pärast kiiret edu takerdunud. 

“Avdijivka langemise järel veebruari keskel edenes Venemaa kiiresti, osalt Ukraina tugevate kaitsepositsioonide puudumise tõttu. Avalikest allikatest pärit kaartide kohaselt vallutasid Vene väed kolm asulat. Viimase 10 päevaga on aga Moskva vallutanud vaid veidi rohkem kui ruutmiili maad. Vene sõdurid peavad lahinguid Berditši, Orlivka ja Tonenke külade ümbruses,” kirjutab väljaanne.

Venemaa säilitab lahinguväljal initsiatiivi ning analüütikud ütlevad, et tema väed võivad siiski lähitulevikus Ukraina liinidest läbi murda, eriti kuna Kiievi jõupingutusi piirab üha enam USA sõjalise abi puudumine. Praeguseks hetkeks näib aga nende sõnul võitlus olevat taandunud tulemusteta lahingkokkupõrgetele, mis iseloomustasid suurt osa mullu rindel toimunust.

Sõjalised eksperdid nimetavad mitmeid tegureid, sealhulgas maastikku, mis ei soosi ründeoperatsioone, Vene vägede kurnatust pärast kuid kestnud võitlust ja Ukraina kaitseväge, mis on piirkonna kaitsmiseks panustanud märkimisväärsed jõud.

Vene väed “paistavad üritavat edasi liikuda, kasutades väikseid jalaväe rünnakurühmi, kuid neid hävitatakse suhteliselt avatud maastikul Avdijivkast läänes”, ütles üks ekspert.

Hiljutised lahingud on läinud kalliks maksma ka Ukraina armeele, mis näib olevat suunanud mõned oma parimad üksused ja relvad lahingusse Avdijivkast läänes asuvas piirkonda, märgib NYT.

Eksperdid ütlevad, et Ukraina jätkuva kaitsetegevuse eesmärk selles piirkonnas on tõenäoliselt anda oma üksustele aega uute läänepoolsete kaitseliinide ettevalmistamiseks ja tugevdamiseks.

Märgitakse, et Ukraina vägedel on piirkonna maastik kasulik. Kui Vene väed ründasid Berditšit, Orlivkat ja Tonenket üle lagedate põldude, siis Ukraina üksused hoidsid positsioone külades asuvatel kõrgendikel, mis muutis lähenevate Vene sõdurite sihtimise lihtsamaks.

Kui Vene väed lõpuks need kolm küla vallutavad, on ebaselge, millised on nende järgmised sammud, arvestades, et maastik on künklik ning täis ojasid ja veehoidlaid, mis muudab edasiliikumise keeruliseks.

In conclusion, the discussions in the Ukrainian parliament regarding the recruitment of convicted individuals and prisoners raise important ethical and legal considerations. While some may argue that this could provide opportunities for rehabilitation and reintegration into society, others raise concerns about the potential risks and implications of allowing individuals with criminal records to serve in the military. It is crucial for Ukraine to carefully weigh the pros and cons of this proposal and ensure that any decision made is in line with international human rights standards and the rule of law.