Ukraina õhujõud lasid alla 35 Venemaa ründedrooni | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Hiljuti lasid Ukraina õhujõud alla 35 Venemaa ründedrooni, tõstatades küsimusi rahvusvahelise julgeoleku tasandil. See sündmus on tuletanud meelde piirkonna pinget ning vajadust tugevdada kaitsemeetmeid. Ukraina ja Venemaa vaheline konflikt on kandunud õhuruumi, tekitades muret naaberriikidele, sealhulgas Eestile. Oluline on jälgida olukorda ja olla valmis võimalikeks arenguteks selles keerulises geopoliitilises olukorras. Eesti seisab tugevalt ühtse Euroopa Liidu ja NATO liikmena ning jälgib tähelepanelikult rahvusvahelisi sündmusi ja nende mõju meie piirkonnale.

Oluline pühapäeval, 10. märtsil kell 15.00:

– Ukraina võis hävitada veel ühe Vene A-50 kaugluurelennuki;

– Ukraina õhujõud lasid öösel alla 39 Venemaa Shaheed ründedroonist 35

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 38 suurtükisüsteemi

– Paavsti sõnu tõlgendatakse üleskutsena, et Ukraina peaks alla andma

– Ukraina parlament hakkab arutama süüdimõistetute ja vangide värbamist

– NYT: Vene rünnakuhoog Avdijivka lähedal on takerdunud

Ukraina võis hävitada veel ühe Vene A-50 kaugluurelennuki

Ukraina analüütilise grupi Frontelligence Insight kvaliteetne satelliidipilt Venemaal Taganrogis asuvast lennukiremonditehasest pärast 9. märtsi droonirünnakut võib tõestada teise Venemaa kaugluurelennuki A-50 tabamise tõenäosust, kirjutas militaarportaal Defense Express.

Märgitakse, et pildil on kahjustused näha kahes kohas peatootmistsehhi katusel ja tehase teises tootmiskohas.

“Foto ise on tehtud 9. märtsil ja tähelepanu tuleks pöörata kahele augule peatsehhi katuses. Kui A-50 oli rünnaku hetkel selles tõesti sees, siis umbes idapoolses osas hoonest,” seisab väljaandes. “Täiendavat tähelepanu tuleks pöörata tootmisruumide enda katusele, mis on kokku pandud metallprofiilist ehk sellest läbimurdmine pole midagi rasket.”

Väljaanne Forbes kirjutab samuti Frontelligence Insighti satelliidipiltide analüüsile viidates, et 29. veebruaril parkisid venelased Taganrogi tehase viimistlusmontaažitöökoja lähedale vana A-50, ja et pärast 9. märtsi droonirünnakut sama A-50 pole fotodel näha.

“See võib viidata sellele, et lennuk oli montaažitsehhi sees, kui lõhkeainega laetud Ukraina droonid sisse tungisid, põhjustades nähtavaid kahjustusi angaari katusele.”

Väljaanne viitas sellele, et Ukraina kaitsjad olid kahe sõjaaasta jooksul vähemalt väga lähedal Venemaa neljanda A-50 AWACS-lennuki kahjustamisele või hävitamisele.

Forbesi andmetel astus Venemaa Ukrainaga sõtta 2022. aasta veebruaris mitte rohkem kui üheksa lendava A-50 radarlennukiga, mis tagavad rindejoonele lennuki sensorite leviala.

Ajakiri lisas, et Venemaa jaoks on 300 miljoni dollari suurune A-50, millest igaühes töötab 10 kuni 15 kogenud ohvitseri, ülioluline ja raskesti asendatav vara.

Sel aastal on venelased kaotanud juba kaks luurelennukit A-50, teatasid õhujõud märtsi alguses.

Ukraina õhujõud lasid öösel alla 35 Venemaa ründedrooni

Ukraina õhujõud teatasid pühapäeval, et tulistasid öö jooksul Vene armee lastud  39 Iraanis toodetud Shaheed-droonist alla 35.

35 Shaheedi tulistati alla 10 Ukraina kesk- ja lõunaosa oblastis, kinnitasid õhujõud sotsiaalmeedias.

Ukraina teatel olid droonirünnakud suunatud riigi kesk- ja lõunaosale, samal ajal kui Harkivi ja Donetski oblastit Ukraina idaosas rünnati rakettidega.

Vene droone võtsid ukrainlased alla Kiievi, Vinnõtsja, Tšerkassõ ja Dnipropetrovski oblasti kohal Kesk-Ukrainas ning Odessa, Mõkolajivi ja Hersoni oblasti kohal Lõuna-Ukrainas. Samuti rünnati droonidega lääne pool asuvaid Hmelnõtskõi ja Žõtomõri oblastit.

Donetski oblastis asuvat Mõrnohradi linna ründas Venemaa kolme S-300 raketiga, mille tagajärjel sai haavata vähemalt üheksa inimest, ütles Donetski oblasti juht Vadõm Filaškin sotsiaalmeedias. Ta lisas, et kannatada sai üheksa kõrghoonet.

Harkivi kuberner Oleh Sõnehubov teatas, et Vene piiri lähedal Bohoduhhivi linnas põles puhkelaager, mida rünnati veidi pärast südaööd. Ta avaldas fotod põlenud puitmajadest ja kinnitas, et inimohvreid pole.

Ukraina parlament hakkab arutama süüdimõistetute ja vangide värbamist

Järgmisel nädalal võib Ukraina ülemraadasse jõuda eelnõu, mis võimaldab värvata kaitseväkke süüdimõistetuid ja vange, vahendas portaal Unian laupäeval justiitsminister Denõss Maljuska sõnu.

“Ma arvan, et järgmisel nädalal registreeritakse. Raada järgmistel istungitel läheb see esimesele ja teisele lugemisele. Ma eeldan, et kevadel, mitte hiljem. Isegi mitte kevade lõpus,” ütles Maljuska televisioonis.

Justiitsministri sõnul on Ukrainas väga suur hulk vange ja süüdimõistetuid, kes on valmis sõjaväelaseks saama ja riiki kaitsma. Ta selgitas, et kaitseväe nõudmisel välistab eelnõu nende isikute mobiliseerimise, kes rikkusid sõjaväedistsipliini, panid toime sõjaväekohustuse täitmisega seotud, aga samuti riigivastaseid kuritegusid.

“Selliseid kategooriaid ilmselt ei mobiliseerita. Aga lõpliku punkti paneb parlament. Näitame neile kaitseväega kokku lepitud seisukohta ja näitame neile orienteeruvat valmisoleku statistikat,” lisas ta.

Samas märkis Maljuska, et mitte kõik komandörid pole valmis süüdimõistetuid oma üksustesse vastu võtma.

“Selliseid sõjaväelasi me kellelegi peale ei suru. Tõenäoliselt on need eraldiseisvad üksused. Aga igal juhul saavad vastavad üksused ainult need komandörid, kes mõistavad, kellega tegu ja kuidas nendega töötada, et nad kodumaad saaks kaitsta,” lausus ta.

Süüdimõistetute mobiliseerimise võimalust on arutatud juba mitu nädalat.

NYT: Vene rünnakuhoog Avdijivka lähedal on takerdunud

Kui Avdijivka kolme nädala eest Venemaa kontrolli alla langes, kartsid Ukraina ja tema liitlased, et Moskva väed suudavad hoogu suurendada ja liikuda kiirelt edasi strateegiliste sõjaliste sõlmede ja asulate poole, vahendas Unian laupäeval New York Timesi, mille andmetel on Venemaa pealetung pärast kiiret edu takerdunud. 

“Avdijivka langemise järel veebruari keskel edenes Venemaa kiiresti, osalt Ukraina tugevate kaitsepositsioonide puudumise tõttu. Avalikest allikatest pärit kaartide kohaselt vallutasid Vene väed kolm asulat. Viimase 10 päevaga on aga Moskva vallutanud vaid veidi rohkem kui ruutmiili maad. Vene sõdurid peavad lahinguid Berditši, Orlivka ja Tonenke külade ümbruses,” kirjutab väljaanne.

Venemaa säilitab lahinguväljal initsiatiivi ning analüütikud ütlevad, et tema väed võivad siiski lähitulevikus Ukraina liinidest läbi murda, eriti kuna Kiievi jõupingutusi piirab üha enam USA sõjalise abi puudumine. Praeguseks hetkeks näib aga nende sõnul võitlus olevat taandunud tulemusteta lahingkokkupõrgetele, mis iseloomustasid suurt osa mullu rindel toimunust.

Sõjalised eksperdid nimetavad mitmeid tegureid, sealhulgas maastikku, mis ei soosi ründeoperatsioone, Vene vägede kurnatust pärast kuid kestnud võitlust ja Ukraina kaitseväge, mis on piirkonna kaitsmiseks panustanud märkimisväärsed jõud.

Vene väed “paistavad üritavat edasi liikuda, kasutades väikseid jalaväe rünnakurühmi, kuid neid hävitatakse suhteliselt avatud maastikul Avdijivkast läänes”, ütles üks ekspert.

Hiljutised lahingud on läinud kalliks maksma ka Ukraina armeele, mis näib olevat suunanud mõned oma parimad üksused ja relvad lahingusse Avdijivkast läänes asuvas piirkonda, märgib NYT.

Eksperdid ütlevad, et Ukraina jätkuva kaitsetegevuse eesmärk selles piirkonnas on tõenäoliselt anda oma üksustele aega uute läänepoolsete kaitseliinide ettevalmistamiseks ja tugevdamiseks.

Märgitakse, et Ukraina vägedel on piirkonna maastik kasulik. Kui Vene väed ründasid Berditšit, Orlivkat ja Tonenket üle lagedate põldude, siis Ukraina üksused hoidsid positsioone külades asuvatel kõrgendikel, mis muutis lähenevate Vene sõdurite sihtimise lihtsamaks.

Kui Vene väed lõpuks need kolm küla vallutavad, on ebaselge, millised on nende järgmised sammud, arvestades, et maastik on künklik ning täis ojasid ja veehoidlaid, mis muudab edasiliikumise keeruliseks.

Paavsti sõnu tõlgendatakse üleskutsena, et Ukraina peaks alla andma

Paavst Franciscus ütles intervjuus, et Ukraina peaks pidama läbirääkimisi sõja lõpetamiseks Venemaaga, kuid seekord kasutas ta väljendit “valge lipp”, mis on äratanud tähelepanu ja tekitanud küsimusi selle kohta, kas paavst vihjas sellele, et Ukraina peaks alistuma.

Paavst ütles, et Ukrainal peaks olema julgus kasutada valget lippu ja pidada läbirääkimisi, et lõpetada sõda Venemaaga, mis järgnes Moskva täiemahulisele invasioonile kaks aastat tagasi ja milles on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi.

“Usun, et kõige tugevamad on need, kes näevad olukorda, mõtlevad inimeste peale, julgevad heisata valge lipu ja pidada läbirääkimisi,” sõnas ta.

Paavast lisas, et “läbirääkimised” on julge sõna. “Kui näete, et olete lüüa saanud, et asjad ei klapi, siis tuleb omada julgust läbi rääkida.”

Ta tõdes, et inimestel võib olla häbi, kuid küsis samas, kui palju elusid on kaotatud.

“Täna on Ukraina sõja näitel palju neid, kes tahavad tegutseda vahendajatena. Türgi näiteks,” ütles ta. “Ärge häbenege läbirääkimisi pidada, enne kui asjad hullemaks lähevad.”

Konfliktidest üldiselt, sealhulgas Hamasi-Iisraeli sõjast rääkides ütles paavst Franciscus, et läbirääkimised ei ole kunagi alistumine, vaid julgus mitte viia riiki enesetapuni.

“Sõda peavad kaks, mitte üks. Vastutustundetud on need kaks, kes sõda peavad,” ütles paavst ringhäälingule.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 38 suurtükisüsteemi

Ukraina relvajõudude pühapäeva hommikul esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 424 060 (võrdlus eelmise päevaga +900);

– tankid 6731 (+19);

– jalaväe lahingumasinad 12 850 (+27);

– suurtükisüsteemid 10 466 (+38);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1015 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 709 (+2);

– lennukid 347 (+0);

– kopterid 325 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 8082 (+41);

– tiibraketid 1919 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 13 752 (+69);

– laevad / paadid 26 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1672 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda. Kiiev on selgitanud, et Vene elavjõu sõjakaotused sisaldavad nii surnuid kui ka haavatuid.

Kokkuvõttes, Ukraina õhujõud tegid olulise sammu kaitstes oma õhuruumi, lastes alla 35 Venemaa ründedrooni. See näitab nende valmisolekut ja võimekust kaitsta oma riiki välistest ohtudest. Sellised sündmused rõhutavad vajadust rahvusvahelise koostöö järele, et tagada stabiilsus ja turvalisus kogu piirkonnas. Ukraina julgeolekujõudude kiire ja tõhus reageerimine näitab nende pühendumust kaitsta oma rahvast ja territooriumi, ning teenib eeskujuks teistele riikidele.