Ukraina luure: Venemaa Ukraina väes on 462 000 meest | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Ukraina ja Venemaa suhetest ning nende sõjaväestatistikast. Ukraina luure teatas, et Venemaa on Ukraina piiri lähedal väeosa koondanud kuni 462 000 meest. See on murettekitav info, kuna see võib viidata Venemaa agressioonile Ukraina vastu. See teema on oluline mitte ainult Ukrainale ja Venemaale, vaid ka kogu maailmale ning võib mõjutada ka meie naaberriiki Eestit. On oluline olla teadlik antud olukorrast ja selle võimalikest tagajärgedest.

Oluline 11. jaanuaril, kell 14.14:

– Ukraina peastaap: Vene väed ründavad enim Avdijivka, Marjinka ja Hersoni suunal;

– Ukraina vägede rünnakus sai Krimmis surma Vene lennuväepolkovnik;

– Zelenski visiidi ajal teatatakse Läti uuest abipaketist Ukrainale;

– Meloni üritab Orbaniga läbi rääkida Ukraina abistamise üle;

– Venemaa rünnakutes sai Harkivis haavata 13 inimest.

Ukraina luure: Venemaa Ukraina väes on 462 000 meest

Venemaa väes Ukrainas on 462 000 inimest, lisaks asub okupeeritud Ukraina alal 35 000 meest, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse esindaja Vadõm Skibitskõi.

“Selline väehulk meie alal võimaldab venelastel roteerida: tõmmata lahinguvõime kaotanud üksused, kus isikkoosseisust on järel alla 50 protsendi, tagalasse tagasi. Ning pärast taastumist ja täiendamist saadetakse need uuesti rindele,” ütles Skibitskõi Ukrainska Pravdale.

Samuti nentis Skibitskõi, et Venemaa kaitsetööstus suudab toota kaks miljonit mürsku aastas. Jutt on 122 ja 152 mm mürskudest. Samas ei suutnud Venemaa tööstus 2023. aastal Vene sõjaväe vajadusi täielikult täita, puudu jäi umbes pool miljonit mürsku.

Luure andmetel vedasid venelased mürske algul Valgevenest, seejärel ostsid neid Iraanist ning seejärel tulid suured laskemoonakogused Põhja-Koreast.

Skibitskõi viitas, et Venemaa plaanib 2024. aastal laskemoona tootmist suurendada, kuid tal on mitu muret, mis seonduvas komponentide, pädevate töötajate ja tootmisvõimsuse puudumisega.

“Meie hinnangul on Venemaal puudu pool miljonit mürsku ja ta püüab neid kuskilt leida,” võttis Skibitskõi oma jutu kokku.

Zelenski visiidi ajal teatatakse Läti uuest abipaketist Ukrainale

Läti president Edgars Rinkevičs kuulutab pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga pressikonverentsil välja Läti uue abipaketi Ukrainale, ütles presidendi nõunik Mārtinš Dregeris.

Ukraina president alustas kolmapäeval visiiti Balti riikides. Zelenski saabus kolmapäeval ette teatamata visiidile Leetu, neljapäeval külastab ta Lätit ja Eestit.

Peaministri pressisekretär Alexis Zoldners ütles, et Läti eelarves on 2024. aastal ette nähtud vahendid Ukraina taastamiseks. Lisaks koostas kaitseministeerium  2024. aastaks Ukrainale sõjalise abi paketi, mis kätkeb laskemoona, varustust ja sõdurite väljaõpet.

Samuti on kavas jätkata Ukraina sõdurite rehabilitatsiooni vähemalt samal tasemel kui 2023. aastal. Zoldnersi sõnul jääb Ukraina toetamine Läti rahvusvahelises panustamises ja arengukoostöös esmatähtsaks.

Peaministri büroo andmeil on alates Venemaa agressiooni algusest Läti andnud Ukrainale mitmesugust toetust 596 miljoni euro väärtuses, mis vastab ligikaudu 0,86 protsendile riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

“Oluline on, et toetust ei pakkunud mitte ainult riik ja kohalikud omavalitsused, vaid ka ühiskond tervikuna, osaledes innukalt nii mitmesugustes kodanikualgatustes kui ka annetades,” märkis peaministri pressisekretär.

Leedu teatas Zelenskõi visiidi ajal 200 miljoni euro suurusest lisaabipaketist Ukrainale.

Ukraina peastaap: Vene väed ründavad enim Avdijivka, Marjinka ja Hersoni suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäevaga 73 sõjalist kokkupõrget Vene okupatsioonivägede ja Ukraina kaitsjate vahel. Enim ründasid Vene väed Avdijivka, Marjinka ja Hersoni suunal, kuid need rünnakud lõppesid tulemusteta.

Nii ründasid Vene väed ööpäevaga 24 korda Avdijivka suunal, 16 korda Marjinka suunal, kuus korda Lõmani suunal, viis korda Kupjanski suunal, samuti viis korda Zaporižžja suunal ja üks kord Bahmuti suunal.

Hersoni oblastis asuval Dnepri jõe okupeeritud idakaldal leidis aset 11 Vene rünnakut, millest kõik õnnestus Ukraina kaitsjatel nurjata. Ukraina väed tegelevad sillapea laiendamisega, ütleb Ukraina peastaap.

Venemaa tegi ööpäevaga neli raketi- ja 48 õhurünnakut, lisaks tulistasid Vene väed 36 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina vägede positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Vene suurtükitule alla sattus üle 120 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Omakorda tabas Ukraina õhuvägi seitse Vene sõdurite koondumispaika, hävitas ühte Vene õhukaitsesüsteemi ja tulistas alla raketi H-59.

Lisaks tabasid Ukraina raketiväe üksused kolm Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, ühte Vene juhtimispunkti, kaks laskemoonaladu ja ühte elektroonilise sõjapidamise jaama.

Venemaa rünnakutes sai Harkivis haavata 13 inimest

Vene okupandid ründasid kolmapäeva õhtul Harkivi linnas tsiviilrajatist ja samanimelises oblastis sai kokku haavata vähemalt 13 inimest, vahendas portaal Unian võimuesindajate informatsiooni.

Neljapäeva hommikul kella 8.45 seisuga on teada, et kolmapäeval kella 22.30 paiku Harkivi kesklinnas asuva hotelli vastu korraldatud raketirünnaku tagajärjel sai vigastada 13 inimest.

“Tuvastati kaks raketti S-300, mis tabasid hotelli ala, tekkis tulekahju. Hoone hävis osaliselt. Kannatada said autod, ärid ja elumajad. Vigastada sai 13 inimest, nende hulgas Türgi ja Gruusia kodanik, mõlemad Türgi meedia ajakirjanikud,” teatas Harkivi oblasti prokuratuuri pressiteenistus.

“Löök tabas tsiviilobjekti. Ohvrite tõenäosus on suur. Objekti kõrval asuvas parklas põlevad autod. Kõik vastavad teenistused on sinna juba läinud,” kirjutas linnapea Ihor Terehhov sotsiaalmeedias varem.

“Kaks raketti tabas Harkivi kesklinnas hotelli. Sõjaväelasi seal ei olnud. Selle asemel oli 30 tsiviilisikut, kellest mitmed said haavata,” täpsustas Terehhov hiljem.

“Üks haavatutest on väga raskes seisundis,” sõnas linnapea ja lisas, et vigastatute hulgas on ka Türgi ajakirjanikke. Esialgi täpsemaid üksikasju ei avaldatud.

Politsei kinnitas, et haavata sai vähemalt üks välisajakirjanik.

Rünnakus said kahjustada ka mitmed teised hooned, mille seas kaks korterelamut.

Meloni üritab Orbaniga läbi rääkida Ukraina abistamise üle

Itaalia peaminister Giorgia Meloni püüab jõuda kokkuleppele Ungari peaministri Viktor Orbaniga, et too ei tõkestaks Euroopa Liidus otsust toetada Ukrainat ja parandada suhteid president Volodõmõr Zelenskiga, vahendas neljapäeval uudisteagentuur UNIAN meediaväljaande Bloombergi informatsiooni.

Bloombergi andmetel teeb Itaalia esindaja ettepaneku, et Orbáni partei Fidesz ühineks Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooniga,

Ettepanek tehakse Euroopa Parlamendi valimiste eelõhtul, kuid Meloni soovib sealjuures, et Orbán muudaks oma seisukohta ka Ukraina Euroopa Liidu liikmeks püüdlemise suhtes.

Ukraina vägede rünnakus sai Krimmis surma Vene lennuväepolkovnik

Venemaa kaotused täiemahulise sõja ajal on kasvanud ja teiste seas õnnestus Ukraina vägedel 4. jaanuaril ajutiselt okupeeritud Krimmis aset leidnud õhurünnakus tappa Vene õhujõudude polgukomandör polkovnik Vadim Ismagilov, vahendas neljapäeval uudisteagentuur UNIAN.

“See on Ukraina relvajõudude jaoks oluline edu,” ütles ajakirjanik Juri Butusov Vene allikatele toetudes.

“Ismagilovi likvideerimine tähendab sisuliselt Venemaa õhutõrje komandopunkti hävitamist ja näitab, et vaatamata uusimatele relvadele, radaritele, õhutõrjeraketisüsteemidele ei suuda Venemaa ennast isegi kaitsta Ukraina tiibrakettide rünnakute eest,” märkis ajakirjanik.

Butusov rõhutas, et 31. vastase õhutõrjediviisi koosseisu kuuluv raadiotehniline polk on Krimmi õhutõrje ülesehituses võtmetähtsusega ja see on varustatud kaugmaaradaritega, mis suudavad varakult tuvastada õhusihtmärkide, mille seas tiibrakettide stardid.

“See komandopunkt oli tugevasti kaitstud ehitis,” lisas Butusov.

Ukraina raketid ja droonid tungivad edukalt läbi Venemaa õhutõrjesüsteemi okupeeritud Krimmis ja tabavad kavandatud sihtmärke, leidis äsjases aruandes ka Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW).

Ukraina väed korraldavad mitmepäevast operatsiooni, et lüüa Venemaa sõjalisi sihtmärke okupeeritud Krimmis ning on saavutanud edukaid tabamusi kogu poolsaarel.

ISW kirjutas Vene allikatele viidates, et ööl vastu laupäeva purustas Ukraina nelja tiibraketiga Storm Shadow okupeeritud Krimmis asuva Saki lennuvälja administratiivhoone.

Venemaa kaitseministeerium teatas sel puhul, et Vene väed hävitasid Musta mere ja Krimmi kohal viis Ukraina drooni ja neli raketti ning 6. jaanuaril Musta mere loodeosa kohal kuus Ukraina raketti Neptun.

Samal ajal avaldas Ukraina Ukraina õhujõudude ülem kindralleitnant Mõkola Oleštšuk satelliidipildid, millel on näha Ukraina eduka rünnaku sihtmärk Saki lennuväljal.

Lisaks teatas Ukraina Sõjaväeluure Peadirektoraat (GUR) 4. jaanuaril edukast löögist Venemaa radaripositsioonidele Saki lennuväljal ja varustuslaole Grišino lähedal.

Analüütikud kirjutavad, et Ukraina väed on alates 4. jaanuarist andnud löögi ka õhutõrje radarisüsteemile ja Jevpatorijas asuvale sidekeskusele, mis vastutab Venemaa õhutõrje koordineerimise eest okupeeritud Krimmis. Samuti tabati laskemoonaladusid Pervomaiski lähedal (82 km Simferoopolist põhjas) ning Vene komandopunkti Sevastopoli lähedal.

Samal ajal ütles Kremliga seotud tuntud Vene sõjaväekorrespondent, et Ukraina väed korraldavad lööke, mille eesmärk on nõrgestada Venemaa õhutõrjesüsteemi okupeeritud Krimmi kohal.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 830 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 367 620 (võrdlus eelmise päevaga +830);

– tankid 6050 (+12);

– jalaväe lahingumasinad 11 238 (+22);

– suurtükisüsteemid 8699 (+15);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 957 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 641 (+2);

– lennukid 329 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 6834 (+0);

– tiibraketid 1806 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 596 (+21);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1337 (+1).

In conclusion, the news of Ukraine’s intelligence reporting that Russia has 462,000 troops in or near the Ukrainian border is concerning for both Ukraine and the international community. This buildup of Russian forces could potentially escalate tensions and lead to further conflict in the region. It is imperative for all parties involved to seek diplomatic solutions and de-escalation measures to prevent any further destabilization in the area. The international community should closely monitor the situation and support efforts to maintain peace and stability in Ukraine.