Ukraina lasi Aasovi mere kohal alla haruldase lennuki A-50 | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised räägivad, et Ukraina lasi Aasovi mere kohal alla haruldase lennuki A-50. See sündmus on kindlasti šokeeriv ja pälvib palju tähelepanu nii kodu kui ka välismaal. A-50 on tuntud oma keeruka tehnoloogia ja olulise rolli poolest Ukraina õhujõudude jaoks. Selle lennuki allakukkumine on kahtlemata suur kaotus Ukraina sõjaväele. Püsige kursis, sest see lugu areneb kindlasti ja võib mõjutada ka Eesti piirkonda.

Oluline 15. jaanuaril kell 14.55:

– Allikad: Ukraina relvajõud lasid Aasovi mere kohal alla lennuki A-50;

– SBU tabas Ukraina energiataristu ründamist ette valmistanud wagnerlase;

– Vene võimud kavandavad uusi piiranguid kaotuste varjamiseks Ukrainas;

– ISW: Venemaa valmistub uueks pealetungiks;

– Zelenski sõnul on aasta algus Ukrainale jõudu ja võimalusi lisanud.

Allikad: Ukraina relvajõud lasid Aasovi mere kohal alla lennuki A-50

Ukraina sõjaväelased lasid pühapäeva õhtul Aasovi mere kohal ilmselt alla Venemaa haruldase patrull- ja varajase eelhoiatuslennuki A-50 ning lendav juhtimispunkt Il-22, teatasid Ukraina allikad. 

Sellest kirjutas oma Telegrami kanalis rahvasaadik Juri Mõsjagin.

“Ukraina üksused tulistasid umbes kella üheksa ajal õhtul Aasovi mere kohal kahte Venemaa relvajõudude lennukit A-50 AWACS ja Il-22,” kirjutas rahvaesindaja.

Mõsjagini sõnul üritas Il-22 jõuda lähimale lennuväljale, kuid kadus Kertši piirkonnas radarilt.

Seejärel teatas Ukraina vabatahtliku Lõunaarmee kõneisik Serhi Bratšuk, et tema allikad fikseerisid A-50 kadumise radariekraanidelt Aasovi mere piirkonnas ja Il-22 allatulistamise.

“Esialgsetel andmetel on info kinnitust leidnud ja seega ootame õhujõudude kommentaare. Kui rääkida lennukitest A-50, siis neid toodeti vaid umbes 30 ühikut,” lisas Bratšuk Telegramis.

Õhuradarlennukeid nagu Vene A-50 on vaja õhuruumi kontrollimiseks, mille raames on vaja tuvastada õhusihtmärke ning koordineerida ja juhtida hävituslennukeid. Peale õhusihtmärkide saab sellise lennukiga jälgida ka maapealseid sihtmärke nagu radarid. Sellel lennukil on ka oluline roll Vene raketirünnakute koordineerimisel.

Ka Vene sõjablogijad väitsid, et lennuk Il-22 sai kahjustada. Lennuk suutis maanduda, kuid selle pardal oli hukkunuid. Vene inforuumis levivad väited, et lennuki võis alla lasta Venemaa õhutõrje.

SBU tabas Ukraina energiataristu ründamist ette valmistanud wagnerlase

Lääne allikate andmetel on Venemaal vähem kui 10 sellist lennukit. Üks selline lennuk maksab umbes 330 miljonit dollarit. A-50 võeti kasutusele 1984. aastal.

Ukraina julgeolekuteenistus tabas mitmejärgulise erioperatsiooni käigus Wagneri eraväe võitleja, kelle Vene sõjaväeluure saatis Ukrainasse diversiooni korraldama.

SBU veebilehe esmaspäevase teate kohaselt sai ta ülesandeks minna Valgevenest Rivne oblastisse koordineerima Venemaa õhurünnakuid Ukraina energiataristule. SBU sai Venemaa plaanist teada sabotööri Valgevenes viibimise ajal.

Ukraina eriteenistus dokumenteeris sealtpeale järk-järgult tema kuriteod alates piiri ületamisest kuni Ukrainasse diversioonipaika jõudmiseni.

Kurikael peeti kinni, kui ta üritas kinnitada Kiievi linnastut elektriga varustavate liinide tugedele GPS-andureid. Sissetungijad soovisid korraldada nende “majakate” signaalide põhjal energiarajatistele rünnaku, sh kamikaze-droonidega Shahed.

Uurimine tuvastas, et kinni peeti Valgevene kodanik, kes kuulub Venemaa sõjaväeluure koosseisu. Aastatel 2014–2017 kuulus ta Donbassi sissivabariikide võitlejate hulka ning osales Ida-Ukrainas seadusliku võimu vastastes lahingutes.

Venemaa täiemahulise sissetungi alguses liitus võitleja Venemaa Wagneri eraväega, tungis selle ridades Donetski oblastisse Bahmuti ja selle lähedal asuvatesse küladesse. Seejärel naasis ta Valgevenne, kus sai Venemaa sõjaväeluure juhendajalt ülesande valmistada Ukraina piirialal ette diversioone.

Vene võimud kavandavad uusi piiranguid kaotuste varjamiseks Ukrainas

Venemaa võimud kavatsevad kehtestada mitmeid uusi piiranguid muu hulgas avalikule teabele juurdepääsul, et varjata oma armee tegelikke kaotusi Ukrainas, teatas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN tuginedes Rahvusliku Vastupanu Keskuse informatsioonile.

Keskuse allikate andmetel tehti pensionifondile kiiremas korras korraldus salastada Ukraina sõjaosalistele ja nende peredele tehtud sularahamaksete andmed.

Pensionifondi piirkondlikud filiaalid Kurski, Brjanski ja Belgorodi oblastis on juba saanud kirjad juhistega lõpetada vallutussõjas osalejatele ja nende peredele rahalise toetuse määramise teabe üleslaadimine ühtsesse sotsiaalkindlustuse infosüsteemi võrgustikku. 

Keskus märkis, et Venemaa võimud rakendavad selliseid meetmeid, kuna lähenevad presidendivalimised ja kardetakse, et tõesed numbrid toovad kaasa Vladimir Putini vastaste meeleolude kasvu.

ISW: Venemaa valmistub uueks pealetungiks

Venemaa valmistub uueks pealetungiks, kuid laiaulatuslik läbimurre rindel pole kuigi tõenäoline, vahendas Sõjauuringute Instituut (ISW). 

Venelased alustavad pealetungi lähinädalate jooksul, kui maapind on külmunud ja on sõjatehnikale läbitav. 

Üks Vene blogija väitis, et venelased suudavad korraldada lokaalseid taktikalisi manöövreid, kuid olulist läbimurret tõenäoliselt ei tule. Ka ISW hindas, et Vene väed ei saavuta olulist läbimurret. 

Venemaa on mõistnud vangi üle 200 Ukraina sõjavangi

Venemaa teatas esmaspäeval, et on mõistnud pika vanglakaristuse enam kui 200 Ukraina sõjavangile, kellest osa on mõistetud vangi eluks ajaks.

Venemaal on vangis teadmata arv, kuid ilmselt tuhandeid Ukraina sõdureid, kellest paljud langesid vangi 2022. aastal Mariupoli piiramise ajal. Kiiev ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on nimetanud Venemaa kohtupidamist sõjavangide üle ebaseaduslikuks.

“Üle 200 Ukraina sõjaväelasele on mõistetud tsiviilisikute tapmise ja sõjavangide väärkohtlemise eest pikad vanglakaristused,” ütles Venemaa Juurdluskomitee ülem Aleksandr Bastrõkin usutluses riiklikule uudisteagentuurile RIA Novosti.

Bastrõkin lubas, et Moskva jätkab pingutusi Ukraina sõjaväelaste, sealhulgas “kõrgete ametiisikute”, vastutuselevõtmiseks.

Paljusid Ukraina sõjavange hoitakse okupeeritud Ida-Ukrainas, osa on viidud Venemaale. Bastrõkin ei täpsustanud, kas Ukraina sõjaväelased mõisteti vangi Venemaal või okupeeritud Ukrainas.

Venemaa riiklik väljaanne RT teatas viitega juurdluskomitee allikale, et 242 sõdurile on mõistetud karistus okupeeritud aladel.

Zelenski sõnul on aasta algus Ukrainale jõudu ja võimalusi lisanud

Ukraina saab rohkem droone, rakette ja elektroonilist sõjavarustust, teatas president Volodõmõr Zelenski oma pühapäevases õhtupöördumises rahva poole. 

“Selle aasta esimesed kaks nädalat on Ukrainale juba jõudu ja võimalusi lisanud. Meie sõduritele on uued toetuspaketid. Väga vajalikud kokkulepped relvade ja mürskude ühiseks tootmiseks ja eriti tundlik teema on droonid. Rohkem droone. Valmistame ette järgmist head uudist õhutõrje osas. Rakettidest ja elektroonilisest sõjapidamisest tuleb veel eraldi juttu,” rääkis riigipea.

Zelenski lisas, et Ukraina suurendab aktiivselt ka oma suurtükiväe tootmist.

“Ukrainal on piisavalt potentsiaali selle raske sõjatee läbimiseks. Meil on potentsiaali maailma ühendada. Meil on potentsiaali võita. Peaasi on uskuda endasse. Ja uskuda Ukrainasse,” ütles president.

Zelenskõi külastab esmaspäeval Šveitsi, teatas tema kantselei. Teade tuli mõni tund pärast seda, kui Prantsusmaa ja Saksamaa kinnitasid oma jätkuvat toetust Ukrainale sõjas Venemaaga.

“Oleme täielikult ühel meelel, et me peame ukrainlasi toetama nii kaua kui vaja,” ütles Prantsuse välisminister Stéphane Séjourné koos Saksamaa välisministri Annalena Baerbockiga Berliinis ajakirjanikele.

“Me jääme Ukraina poolele, kuni Venemaa on Ukraina territooriumilt tagasi tõmbunud,” toonitas Baerbock.

Séjourné’i visiit Saksamaale toimus päev pärast seda, kui välisminister sõitis Kiievisse, et kohtuda Zelenskiga, mis oli tema esimene ametlik reis uues ametis ja saatis järjekordse selge signaali rahvusvahelisele üldsusele.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 370 980 (võrdlus eelmise päevaga +980);

– tankid 6089 (+14);

– jalaväe lahingumasinad 11 322 (+20);

– suurtükisüsteemid 8771 (+24);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 958 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 650 (+2);

– lennukid 329 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 6865 (+4);

– tiibraketid 1815 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 698 (+31);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1356 (+3).

In conclusion, the decision by Ukraine to shoot down the rare A-50 aircraft over the Sea of Azov has sparked international concern and raised tensions in the region. This incident highlights the ongoing geopolitical complexities and security challenges faced in the region. It is crucial for all parties involved to engage in dialogue and diplomacy to avoid further escalations and work towards a peaceful resolution. Estonia stands in solidarity with Ukraine and calls for a thorough investigation into the incident to ensure accountability and prevent similar incidents in the future.