Uhiuued USA pikamaa GLSDB pommid jõuavad kolmapäeval Ukrainasse | Välismaa

Tere tulemast! Kolmapäeval jõuavad Ukrainasse uhiuued USA pikamaa GLSDB pommid. Need murrangulised relvad toovad kaasa olulise muutuse Ukraina relvastuses ja võitluses oma territoriaalse puutumatuse eest. Pommid on osa USA välisabi programmist ning näitavad tugevat toetust Ukrainale. Uudis on tekitanud elevust ja põnevust nii Ukraina kui ka teiste riikide seas, kes jälgivad pingsalt olukorda Ida-Euroopas. See on oluline samm Ukraina julgeoleku tagamisel ning võib mõjutada ka laiemat geopoliitilist olukorda piirkonnas.

Oluline teisipäeval 30. jaanuaril kell 20.39:

– Uhiuued USA pikamaa GLSDB pommid jõuavad kolmapäeval Ukrainasse.;

– Ukraina valitsus saatis ülemraadale ülevaadatud mobilisatsiooniseaduse;

– Macron soovitab Euroopal valmistuda USA Ukraina abi ärakukkumiseks;

– Kiiev: Venemaa jätkab keemiarelva kasutamist;

– Ukrainlased tabasid Vene radarijaama Krimmis;

– Tusk: EL annab Ukrainale abi Orbanist olenemata;

– Ukraina peastaap: Luhanski oblastis tulistati alla Vene Su-34;

– Ukraina lasi öösel alla 15 Venemaa drooni 35-st;

– Kupjanski suunal lähevad lahingud üha ägedamaks;

– Stoltenberg: rahvusvaheline toetus Ukrainale pole heategevus, vaid investeering globaalsesse julgeolekusse;

– Holland eraldas Ukrainale sõjaliseks abiks 122 miljonit eurot.

Uhiuued USA pikamaa GLSDB pommid jõuavad kolmapäeval Ukrainasse

Ukraina saab juba kolmapäeval uhiuued pikamaapommid, mis kannavad nimetust GLSDB (Ground-Launched Small Diameter Bombs), vahendab Politico viidates vähemalt neljale erinevale allikale.

Uus pomm, mis võib tabada täpselt sihtmärke peaaegu 150 kilomeetri kaugusel, on “oluline võimekus Ukrainale,” ütles üks väljaandega suhelnud USA ametnik.

“See annab neile sügavama tabamusvõimekuse kui neil on seni olnud ning see täiustab nende pikamaa-arsenali,” lisas ta.

Uut relva arendasid koos Boeing ja Saab ning tegemist on GPS-iga juhitava ning väga täpse relvaga, mis kaalub üle 100 kilogrammi. Neid pomme on võimalik tulistada mitmikraketiheitjast M142 HIMARS ning roomikutel liikuvast M270-st.

Kuigi USA sõjavägi kasutab sellist tüüpi lennukitelt lastavaid pomme, pole isegi USA sõjaväel maapinnalt välja tulistatava pommi tüüpi. Seega hakkab Ukraina olema esimene riik maailmas, mis neid pomme kasutab.

USA kaitseministeerium teatas juba eelmise aasta veebruaris, et president Joe Bideni administratsioon kavatseb need pommid Ukrainale saata. Ometi võttis pommide testimine mitu kuud.

Ukraina valitsus saatis ülemraadale ülevaadatud mobilisatsiooniseaduse

Ukraina valitsus saatis ülemraadale muudetud sõjaväeteenistuse, mobilisatsiooni ja sõjaväes arvele oleku seaduse eelnõu.

Valitsusallikas ütles Interfax-Ukrainale, et see seaduseelnõu kiideti heaks valitsuse teisipäevasel istungil.

Rahva Teenri fraktsiooni juht David Arahamia teatas juba 11. jaanuaril, et ülemraada tagastab mobilisatsiooni seaduseelnõu selle esitajale ehk Ukraina valitsusele.

Macron soovitab Euroopal valmistuda USA Ukraina abi ärakukkumiseks

Prantsuse president Emmanuel Macron kutsus teisipäeval Euroopa riike toetama Ukrainat pikka aega ja soovitas olla valmis juhuks, kui USA otsustab loobuda Venemaaga sõjas oleva Ukaina toetamisest.

USA on saatnud Ukrainale alates Vene invasioonisõja algusest veebruaris 2022 kümnete miljardite dollarite väärtuses abi, kuid kongressi vabariiklased on muutunud täiendava abi andmisel tõrksaks.

“Me peame organiseeruma nii, et kui Ühendriigid langetavad otsuse see abi peatada või vähendada, ei oleks sel kohapeal mõju,” ütles Macron Stockholmis koos Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga ajakirjanikele esinedes.

“Me eurooplastena peama Ukraina rahva toetamist jätkama,” ütles Macron, rõhutades, et Ukraina on Euroopa riik

“See on ennekõike meie probleem,” jätkas ta. “Meil on strateegiline eesmärk: Venemaa ei tohi võita.”

Macron peaks veebruaris võtma ette taaskordse visiidi Ukraina pealinna Kiievisse. Eeldatavasti tehakse visiidil teatavaks uus kahepoolne julgeolekulepe.

Varem sel kuul ärgitas Macron Prantsuse kaitsetööstusfirmasid suurendama tootmist ja innovatsiooni, et Euroopa saaks jätkata Ukraina relvastamist ja samas täiendada ka enda varusid.

Kiiev: Venemaa jätkab keemiarelva kasutamist

Vene vägi on viimase ööpäeva jooksul kasutanud Tauria suunal viiel korral mürgiste ainetega laskemoona, arvatavasti kloropikriiniga granaate K-51, ütles Ukraina Tauria väerühma pressiesindaja Oleksander Štupun.

“Samuti jätkab vaenlane sõjatava rikkumist ja mürk- ehk keemilise päritoluga laskemoona kasutamist. Eile registreeriti viis sellist juhtu. Tõenäoliselt on need kloropikriiniga granaadid K-51. Aga iga sellist juhtumit uuritakse eraldi, tehakse vastavad analüüsid ning esitatakse  seejärel rahvusvahelistele asutustele,” rääkis Štupun teleusutluses.

Kloropikriini eest kaitseb tema sõnul tavaline gaasimask.

Ukrainlased tabasid Vene radarijaama Krimmis

Ukraina kaitsevägi ründas teisipäeval okupeeritud Krimmis asuvat Vene õhutõrjesüsteemi, teatas Ukraina relvajõudude strateegiline väejuhatus.

“Ukraina relvajõud tabasid 30. jaanuari hommikul edukalt ajutiselt okupeeritud Krimmis Razdolne küla lähedal asunud Vene õhutõrjesüsteemi radarijaama,” seisis Telegrami teates.

Tusk: EL annab Ukrainale abi Orbanist olenemata

Poola peaminister Donald Tusk ütles teisipäeval, et Euroopa Liit leiab lahenduse Ukraina aitamiseks vajadusel ka Ungari toetuseta.

“Ühel või teisel moel leiame me lahenduse Ukraina toetamiseks, olgu siis koos (Viktor) Orbaniga või temata,” ütles Tusk, viidates Ungari peaministrile, kes Brüsseli abipaketi Kiievile detsembris vetostas.

Ukraina peastaap: Luhanski oblastis tulistati alla Vene Su-34

Ukraina relvajõudude sõdurid tulistasid esmaspäeval Luhanski oblasti kohal alla Vene hävitaja-pommitaja Su-34, teatas teisipäeval Ukraina relvajõudude peastaap.

Peastaabi andmetel on Venemaa alates täiemahulise sõja algusest kaotanud 332 lennukit ja 324 helikopterit.

Su-34 on Nõukogude Venemaa hävitaja-pommitaja, mis on mõeldud täppisraketi- ja pommilöökide andmiseks maapealsete sihtmärkide pihta ning õhusihtmärkide tabamiseks. See on Su-27 modifikatsioon.

Ukraina lasi öösel alla 15 Venemaa drooni 35-st

Kiiev teatas teisipäeval, et Vene väed saatsid öö jooksul Ukraina sihtmärkide pihta kaks raketti ja 35 ründerdooni ning 15 drooni lasi Ukraina õhutõrje alla.

Ukraina õhujõudude teatel olid droonid sihikule võtnud kütuse- ja energiataristu, samuti tsiviil- ja sõjalised rajatised rindejoone lähedal. Ukraina õhutõrjesüsteemid lasid peamiselt riigi ida- ja lõunaosas alla 15 drooni.

Kupjanski suunal lähevad lahingud üha ägedamaks

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Kupjanski suunal. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et piirkonnas lähevad lahingud üha ägedamaks.

Hetkel pole veel selge Tabaivka asula saatus. Venemaa kaitseministeerium väitis, et riigi väed suutsid asula vallutada. Ka Vene sõjablogijad jõudsid juba väita, et Vene väed suutsid asula vallutada. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid selle asula vallutada. Ukraina maavägede pressiesindaja kinnitas aga 29. jaanuaril, et piirkonnas käivad lahingud, kuid Vene väed pole Tabaivkat vallutanud. 

Üks Vene blogija väitis veel, et Vene väed liikusid Sõnkivka lähedal edasi. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal piirkonnas edasi liikuda. 

Vene väed jätkavad veel ka Kreminna piirkonnas Ukraina positsioonide ründamist. 28. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed suutsid piirkonnas veidi edasi liikuda. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et Ternõi (Kreminnast läänes) lähistel käivad lahingud, lahingud käivad ka Bilohorivka lähedal.

Bahmuti rindel suuri muutusi polnud, aga Venemaa jätkab Ukraina positsioonide ründamist. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad Spirne, Bohdanivka ja Ivanivske lähedal.

Avdijivka suunal suutsid Vene väed veidi edasi liikuda. Seda kinnitavad ka 29. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad veel Siverne, Pervomaiske, Nevelske ja Stepove lähedal. 

sStoltenberg: rahvusvaheline toetus Ukrainale pole heategevus, vaid investeering globaalsesse julgeolekusse 

NATO peasekretär Jens Stoltenberg tegi visiidi Washingtoni ning kohtus ka USA kaitseministri Lloyd Austiniga. 

“NATO liitlased pakuvad Ukrainale toetust ja on oluline, et me jätkaks seda. Meie toetus pole heategevus, see on investeering meie enda julgeolekusse, sest maailm muutub ohtlikumaks, kui Putin Ukrainas võidab,” rääkis Stoltenberg. 

Holland eraldas Ukrainale sõjaliseks abiks 122 miljonit eurot

Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren teatas esmaspäeval 122 miljoni euro eraldamisest sõjaliseks abiks Ukrainale, vahendas uudisteagentuur UNIAN Hollandi valitsuse pressiteenistuse informatsiooni.

Teadaolevalt jagatakse see summa erinevateks vajadusteks.

Valdav osa vahenditest ehk 87 miljonit eurot eraldatakse Ukrainale suurtükiväele laskemoona ostmiseks.

Ministeeriumi andmetel saadetakse 25 miljonit eurot Ühendkuningriigi juhitavale Rahvusvahelisele Ukraina Fondile. Sellest rahastatakse sõjavarustuse ostmist otse tootjatelt. Muuhulgas on siin kõne all õhutõrjesüsteemid, laskemoon ja varuosad.

Holland eraldab Ukraina küberkaitse tugevdamiseks veel 10 miljonit eurot. Varem liitus riik niinimetatud IT-koalitsiooniga.

“On väga oluline toetada Ukrainat mitte ainult lühiajaliselt, vaid ka pikemas perspektiivis. Eriti oluline on praegu näidata, et me aitame Ukrainat,” ütles Hollandi kaitseminister Ollongren.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) kiitis varem päeval heaks kuni 200 miljoni euro suuruse riigi tagatisega laenu andmise Ukrhidroenerhole, et rahastada seadmete tarnimist hüdroelektrijaamadele ja toetada ettevõtte likviidsust.

“Laen koosneb kuni 150 miljonist eurost kriitiliselt tähtsate seadmete tarnimise rahastamiseks Dnepri ja Kesk-Dnepri hüdroelektrijaamale ning kuni 50 miljonist eurost ettevõtte likviidsuse erakorraliseks toetamiseks,” seisab panga veebisaidil.

Krediidiliin jagatakse kaheks 100 miljoni euro suuruseks osaks, millest ühte rahastab EBRD ja teist rahastatakse vahenditest, mille on selleks otstarbeks EBRD-le eraldanud Itaalia.

Ühendriikide välisminister Antony Blinken andis esmaspäeval karmi hoiatuse, et ilma USA kongressi heakskiidetud uue abita on ohus kõik, mida Ukraina on seni Venemaa sissetungi vastu võideldes saavutanud.

“Ilma USA abita on lihtsalt ohus kõik, mida ukrainlased saavutasid ja mida me oleme neil saavutada aidanud,” ütles Blinken pressikonverentsil koos NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 384 140 (võrdlus eelmise päevaga +960);

– tankid 6300 (+10);

– jalaväe lahingumasinad 11 725 (+29);

– suurtükisüsteemid 9144 (+31);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 972 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 663 (+3);

– lennukid 332 (+1);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7084 (+35);

– tiibraketid 1846 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 191 (+42);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1448 (+7).

The arrival of the new long-range GLSDB missiles from the USA to Ukraine on Wednesday marks a significant development in the ongoing conflict in the region. This move could potentially escalate tensions between Ukraine and Russia, and possibly lead to further violence and instability. It is crucial for all parties involved to prioritize diplomatic solutions and avoid any actions that could exacerbate the situation. The international community must continue to support efforts for peaceful resolution and urge for dialogue to prevent any further escalation of the conflict.