Ühistranspordi kasutajate arv pole Tallinnas koroonaeelsele tasemele tõusnud | Eesti

Tere tulemast Tallinna, kus ühistranspordi kasutajate arv ei ole veel koroonaeelsele tasemele tõusnud. Kuigi piirangud on lõdvenenud ja elu hakkab järk-järgult normaalsuse poole liikuma, on inimeste usaldus ühistranspordi vastu endiselt madal. Tallinna elanikud ja külastajad on jätkuvalt ettevaatlikud ning eelistavad kasutada alternatiivseid transpordivahendeid. Kuid ärge jätke end heidutada, sest Tallinn pakub endiselt palju avastamisrõõmu ning huvitavaid kogemusi, olgu see siis ajalooliste vaatamisväärsuste külastamine või maitsev kohvikuõhtu vanalinnas.

Tallinnas kasvas mullu ühistranspordi kasutajate arv aastaga umbes kolmandiku, kuid koroonaeelsest ajast jäädakse sõitjate arvuga ikkagi maha. Linn pakub põhjusena töötamisharjumuste muutust, kuid plaan on ikkagi rohkem inimesi ühistransporti saada: järgmisel aastal peaks liikuvuskava järgi pool pealinlastest regulaarselt ühistransporti kasutama.

Viimase seitsme aastaga on kasvanud nii Tallinna elanike arv kui ka bussi, trammi ja trolli läbitavate liinikilomeetrite arv, kuid vaatamata sellele pole ühistranspordi kasutajate arv koroonaeelsele tasemel tõusnud.

Kui aastatel 2017 kuni 2019 oli Tallinna ühistranspordis aasta kohta sõite keskmiselt 142 miljonit, siis koroonapandeemia ajal langes see arv kiiresti: aastal 2020 oli see 91 miljonit, 2021. aastal 76 miljonit ja 2022. aastal 96,3 miljonit. Mullu toimus järsk tõus (133 miljonit sõitu), kuid koroonaeelsele tasemel veel ei jõutud. Tallinna rahvaarv on samal ajal ehk aastast 2017 tõusnud üle 15 000 inimese ehk umbes kolm protsenti.

133 miljonit jagunes kolme veeremiliigi vahel nii, et bussidega veeti 103 miljonit reisijat, trollidega 10 miljonit ja trammidega 20 miljonit reisijat.

Sellel, et sõitjaid pole sama palju, kui enne koroonat, on mitu põhjust, ütles ERR-ile Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

“Tuleb arvestada, et koroonaaeg muutis töökohtades töökorralduse põhimõtteid, eelkõige kaugtöö osas. Paljudes asutustes kasutatakse kaugtöövõimalusi endiselt päris palju ja kõikide Tallinna ettevõtete töötajad ei pruugi töötada pidevalt kontoris, vaid saavad seda teha nii Eesti erinevates paikades kui ka välismaal. Sellel on kindlasti ka mõju ühistranspordi kasutusele,” lausus ta.

Ka sellel, et mullu sõitjate arv tõusis, on kindlad põhjused, ütles Svet. “Meie hinnangul on tõusu taga nii suvel toimunud ühistranspordiliinide muudatused kui ka koroonaajast taastumine, aga ka sõitjate arvu metoodika täpsustamine 2023. aasta alguses, mis on olnud võimalik tänu loenduritega busside arvu märkimisväärsele suurenemisele,” lausus ta.

Liinikilomeetrite arv on Tallinna ühistranspordil alates 2017. aastast kasvanud umbes 11 protsenti. Mullu oli see 36,3 miljonit kilomeetrit.

2035 peaks pooled elanikest kasutama regulaarselt ühistransporti

Sihid on Tallinnal suured: aastal 2035 peaks nende linnaelanike osakaal, kes liiguvad oma peamisesse sihtkohta ühistranspordiga, olema 50 protsenti. Aastal 2020, mis võeti Tallinna liikuvuskavas algtasemeks, oli see 32 protsenti ehk kasv peaks olema rohkem kui pool praegusest.

Kuivõrd ühistranspordis tehtud sõitude arv pole kasvanud, ei saa kuidagi järeldada, et ühistranspordi kasutajate arv oleks kasvanud. Küsimusele, mida selleks plaanitakse, vastas Svet, et esiteks peab kaasajastama liinivõrku.

“Lisaks pöörame tähelepanu ühistranspordipeatustele – sealne info peab olema sõitjale kättesaadav ning ajakohane ja ühistranspordi ootamine peab olema mugav. Selleks paigaldame juba sellel aastal üle 300 uue ootekoja,” lausus abilinnapea.

Lisaks plaanib linn tõsta ühistranspordi keskmist ühenduskiirust ning luua ühissõidukiradu. Ühistranspordi keskmine kiirus on praegu üsna madal: 2021. aasta andmetel oli trammi keskmine kiirus 16,2 km/h, trollil 17,5 km/h ja bussil 20,2 km/h. Sihttasemed aastaks 2035 on trammil 23 km/h, trollil 20 km/h ja bussil 22 km/h.

Kuidas liikuvuskava, milles on kirjas plaanid aastani 2035, ellu viima hakatakse, selgub täpsemalt liikuvuskava rakenduskavast, mis peaks vastu võetama selle aasta teises pooles. Selge on praeguseks see, et Tallinn rajab lisaks sel aastal valmivale niinimetatud Vanasadama trammiliinile lähiaastatel trammiteed ka Liivalaia tänavale ja Pelgulinna. Lisaks ostetakse uued trollid ning kaalutakse trolliliinide taasavamist Sõle tänaval ja Paldiski maanteel. Ka bussipark läheb järk-järgult uuendamisele, esimesed elektribussid peaksid tänavu liinile jõudma.

Samuti on Tallinnal kava järgi plaan alustada riigiga läbirääkimisi, et tihendada linnas rongide liikumist ja kavandada uusi peatusi Ülemiste ja Balti jaama vahele.

Kuigi COVID-19 juhtumite arv on Eestis langenud ja piirangud on järk-järgult leevenenud, on ühistranspordi kasutajate arv Tallinnas endiselt madal. See viitab sellele, et inimesed eelistavad endiselt vältida ülerahvastatud ruume ja eelistavad pigem isiklikke transpordivahendeid. Samuti võib see olla seotud kaugtöö või kaugõppe jätkumisega, mis vähendab igapäevaseid liikumisvajadusi. Sellest hoolimata peaksid transpordi ametid mõtlema loovatele viisidele, kuidas julgustada inimesi taas ühistransporti kasutama, tagades samal ajal turvalisuse ja hügieeni meetmed.