Ühe minuti loeng: milline oli naiste roll keskajal? | Ühe Minuti Loeng

Tere tulemast Ühe Minuti Loengule, kus tänasel päeval uurime naiste rolli keskajal. Keskajal oli naiste roll ühiskonnas väga erinev ning keeruline, olles sageli piiratud traditsioonide ja ootustega. See lühiloeng annab meile võimaluse heita pilk ajastule, kus naised olid sageli mõjukad, kuid samas ka alahinnatud ja diskrimineeritud. Tulge ja avastage koos meiega, kuidas naised keskajal oma kohta ühiskonnas leidsid ja kuidas nende roll on ajas muutunud.

Keskaja naised üldlevinud arvamuse kohaselt ei töötanud, vaid olid pigem koduperenaised. Keskaegseid gildi põhikirju ehk skraasid uurinud ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur Rūta Bruževica leidis aga, et naistel oli oluline roll keskaegses (käsi)tööstuses.

Meile on sisse juurdunud mitmeid stereotüüpe keskajast. Üks nendest käib naiste rolli kohta keskaegses ühiskonnas. Tihtilugu arvatakse, et keskaegne naine oli vaid koduperenaine ja ei tööd ei teinud. Tegelikult oli keskaegses linnas elu keeruline.

Äraelamiseks ei piisanud, et perekonnas teeb tööd ainult mees. Kõik peres pidid olema käsitöölised – isa, ema ja vanemad lapsed. Tõsi, tihtilugu oli mees “perepea”, käsitöölisena meister ja kuulus mõnda gildi. Siiski gildi skraades ehk põhikirjades leidub, et meistrid ja gildiliikmed ei olnud alati ainult mehed. Näiteks ühes Riia klaasseppade skraas seisab meisteres offt meisterinnen, mis tähendab meister – mees või naine.

Keskaegse Liivimaa linnades võis naine olla käsitöö-ekspert. Skraades on mainitud olukordi kui naised pidid töökoja üle võtma, näiteks kui nende mees suri. Soome ajaloolase Maija Ojala uurimuse järgi pidasid läänemere ruumis keskaegsed lesknaised oma kadunud mehe äri edasi koos lastega, uue õpipoisiga, uue abikaasaga või omal jõul. Ilma töötavate naisteta ei oleks käsitöö nii hästi edasi kestnud.

Naised osalesid ka gildi üritustel ja korralik matus korraldati ka siis kui naine, kes gildis kuulus, suri. Skraades seisab ka, et gildis oli brudere und sustere – vennad ja õed. Naised olid gildis mitte ainult käsitöölised, neil oli tähtis koht ka keskaegses ühiskonnas. Niisiis olid naised keskaegse majanduse jaoks väga olulised või kindlasti olulisemad, kui oleme seni arvanud.

Rūta Bruževica on TÜHI nooremteadur ja doktorant, tema doktoritöö teema on “Käsitöölised keskaegsel Liivimaal. Käsitööliste skraade digitaalne analüüs”.

Lõppkokkuvõttes on selge, et naiste roll keskajal oli mitmekülgne ja mitmetahuline. Kuigi naiste võimalused olid tollal piiratud, leidus siiski neid, kes suutsid ületada kultuurilisi ja sotsiaalseid barjääre ning saavutada olulist edu. Oluline on mõista, et naiste panus ajaloolistesse sündmustesse ja ühiskonda laiemalt on olnud oluline ning väärib tunnustamist. Tänapäeval on naistel oma roll ning võimalused palju suuremad, kuid ajaloo tundmine ja mineviku naiste lugude mõistmine aitab meil mõista, kust me tuleme ja kuidas jõudsime siia, kus me täna oleme.