Turistide huvi Saaremaa muuseumide vastu pole raugenud | Eesti

Saaremaa Muuseumid: A Journey Through Time

Saaremaa, Estonia’s largest island, is not just a haven of stunning coastal landscapes and quaint villages. It’s also a treasure trove of history and culture, waiting to be discovered in its fascinating museums.

Despite the challenges of the pandemic, the island’s museums have witnessed a surge in visitors eager to delve into Saaremaa’s rich past. From Viking artifacts to maritime relics and traditional crafts, these institutions offer a captivating glimpse into the island’s unique heritage.

Join us as we explore the enduring allure of Saaremaa’s museums and the stories they tell.

Lisaks kadakatele ja merele on Saaremaad külastavatel turistidel jätkuvalt huvi muuseumide vastu, mis annab indu uute loomiseks.

Kuigi Kuressaare loss on seisnud juba sajandeid, leidub ikka inimesi, kes pole seda veel näinud või tahaksid jälle seda vaatama tulla.

“Mai teises poolest ja juuni algusest on näha, et inimesed on jälle hakanud muuseumis käima. Selle aasta maikuu ületab vähemalt Saaremaa muuseumi puhul vähemalt koroonaeelse aja ligi 1000 inimesega,” ütles Saaremaa muuseumi juht Priit Kivi.

Kuressaare piiskopilinnus ja Saaremaa muuseum koos moodustavadki päris hea sümbioosi ja erilist turundust tänu ainulaadsele linnusekompleksile Saaremaa muuseum oma eksponaatidele ei vaja.

“Saaremaa muuseum ehk loss on pingereas alati olnud kõrgel kohal. Üks esimesi, mis objektidena välja tuuakse, on olnud loss,” ütles Saaremaa valla turismiturunduse peaspetsialist Kristina Mägi.

Aga nüüd vanima muuseumi juurest noorimasse muuseumisse. Kuigi jah, arendaja ise ei nimetagi endist Liiküla piirivalvekordonit muuseumiks, vaid hoopis teemapargiks.

“See on säilinud tervikliku kompleksina, siin ei ole vahepeal midagi ümber ehitatud suurelt või lammutatud. Kõik põhilised objektid on omal kohal ja seepärast see ongi militaarpärandi mõttes unikaalne. Minu kogemuste põhjal on see kõige paremini säilinud piirivalvekompleks Euroopa Liidus,” lausus arendaja Jan Drozdovski.

30 aastat puutumatuna seisnud kompleksis pole midagi lammutatud, küll on see aastakümnetega lagunenud. Kui maailma geopoliitiline olukord oli veel teistsugune, eraldas EAS selle piirivalvekordoni renoveerimiseks 200 000 eurot toetust.

“Eks see on ikka muretsema pannud, aga see on neutraalne täiesti ja ma ei ürita siin midagi propageerida. Siin ongi lihtsalt mõnus teemapark, kus puhata. Ja samas see on ajalooline koht ja Nõukogude külma sõja aja kohta saab siin infot,” ütles Drozdovski.

Lisaks miljööväärtusele ja militaarsele olustikule on endises piirivalvekordoni kunagiste ohvitseride külalismajakesse ehitatud  ka väike filmimuuseum. Ja küllap saab seest tulevikus parema väljanägemise  ka kunagi suurusjärgus 30 Nõukogude piirivalvurit majutanud kasarmu.

“Seal on ainest, millest võiks saada üks väga äge turismiatraktsioon,” ütles Mägi.

Saaremaa muuseumid püsivad turistide seas populaarsete kohtude hulgas, mis näitab ühiskonna huvi kohaliku kultuuri ja ajaloo vastu. Muuseumide mitmekesisus ja interaktiivsed näitused teevad neist atraktiivseid külastuspunkte nii kohalikele kui ka turistidele.

See püsiv huvi on oluline Saaremaa identiteedi säilitamiseks ja edasi kandmiseks, ning muuseumide tulevik näib küllaltki lootusrikas.