Turgude ja keskpankade nägemus intresside langusest on erinev | Majandus

Turgude ja keskpankade nägemus intresside langusest on viimasel ajal tekitanud märkimisväärset arutelu majandusringkondades. Kui investorid näevad intressimäärade alandamist potentsiaalselt kasuliku sammuna majanduse elavdamiseks, siis keskpangad väljendavad muret selle võimalike negatiivsete tagajärgede üle. Olukord on Eestis eriti huvitav arvestades meie kiiret majanduskasvu ja lähiajal lähenevate otsuste tähtsust. Kuidas see võib mõjutada ettevõtete ja kodumajapidamiste laenukulusid ning üldist majanduslikku stabiilsust, on praegu lahtine küsimus.

Finantsturud ootavad, et juba sellel aastal hakkavad euroalas intressimäärad jõudsalt langema. Euroopa Keskpanga nõukogu liikmed hoiatavad samas, et need ootused on liiga optimistlikud, sest inflatsioon on soovitud kahe protsendi tasemest veel liiga palju kõrgemal.

Majandusanalüütik Peeter Koppel nentis, et turul on palju segaseid signaale ja pole selgust, kuhu majandus liikuma hakkab. Finantsturud ootavad juba sellel aastal euroala baaintressimäära langust 2,5 protsendile.

“Turg reaalselt panustab sellele, et aasta lõpus me räägime intressimääradest 2,5. Ilmselt keskpangale see turuootus väga ei meeldi ja realistlik ei tundu ja seetõttu nad üritavad oma retoorikaga neid ootusi maha võtta,” rääkis Koppel.

Arvestades, et täna intressimäär on neli protsenti, siis 2,5 (protsenti) aasta lõpuks on minu arvates üsna agressiivne ootus,” nentis Eesti Panga president Madis Müller.

“Turg on hinnanud, et aasta lõpuks langevad intressimäärad umbes 1,5 protsendi võrra. Kindlasti sõltub see väga palju sellest, kui tugev on palgakasv, mis on kindlasti inflatsiooni toetav, ja kui tugev on majandus. Kui majandus peaks ootamatult minema langusse, siis kindlasti on keskpank valmis kiiremini intressi alandama ja tegema seda 0,5-protsendiste sammudega päris jõudsas tempos,” lausus Avaroni investeeringute juht Peter Priisalm.

Mülleri kolleeg Austria keskpangast hoiatas esmaspäeval, et sel aastal ei tasu üldse mingeid intressilangetusi oodata. Müller ütles, et inflatsioon peaks vajuma lähemale soovitud kahe protsendi tasemele.

“Üks, mille võiks vähemalt ära oodata, on see, kuidas palgatõusu arengud euroalal tervikuna on. Näeme, et Eestis palgatõus on aeglustunud, euroalal veel mitte nii selgelt. Viimastel andmetel keskmised palgad tõusevad umbes viie protsendi tempos Euroopas tervikuna, mis juhul, kui see püsib nii kiirena, pole päris kooskõlas kaheprotsendise hinnatõusuga,” lausus Müller.

Kodulaenude intressiga seotud kuue kuu euribor on juba tiputasemelt alla tulnud ja lähiajal peaks see kajastuma laenumaksetes.

“Euribori languse osas on antud juba ootusi. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis aprillis võiks intressimäärad allapoole tulla. Kas see nii läheb, näeme mõne kuu pärast,” ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma.

Kokkuvõttes võib öelda, et turgude ja keskpangad on jagatud seisukohtadega intressimäärade languse osas. Kuigi turud tunduvad olevat valmis intressimäärade langetamiseks majanduse turgutamiseks, on keskpangad pigem ettevaatlikud, et mitte tekitada ohtlikku inflatsiooni. See erinev arusaam võib tekitada majanduses ebakindlust ja segadust. Seetõttu on oluline, et turgudel ja keskpankadel oleks avatud dialoog, et leida kompromiss ja tasakaal majanduse stabiilsuse tagamiseks.