Tundub, et Eesti poliitikas on taas tekkinud pinged, kuna president Kersti Kaljulaid otsustas mitte kutsuda riigikogu liikmeid oma vastuvõtule, põhjendades seda nende ebaprofessionaalse käitumisega. See otsus on tekitanud palju arutelu ja poleemikat üle riigi, kuna mõned peavad seda presidendi õigustatuks karistuseks ja teised näevad selles lihtsalt poliitilist mängu. Seda otsust on kritiseeritud ja kiidetud, kuid olenemata seisukohast, on see kindlasti teema, mis pakub palju mõtteainet ja tõstab esile Eesti poliitilise olukorra keerukust.
President Alar Karise otsus kutsuda vabariigi aastapäeva vastuvõtule ainult osa riigikogu liikmetest ei tähenda vastuollu minekut põhiseaduse või muude seadustega, ütles Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay.
“Tasub rõhutada, et aastapäeva vastuvõtt on meil Eestis küll kena traditsioon, aga sisuliselt ei kaasne sellega mingeid poliitilisi otsuseid ega õiguslikke tagajärgi. Selline üritus ei ole iseenesest ette nähtud ka põhiseaduses ega ka mõnes muus seaduses,” rääkis Tupay esmaspäeval ERR-ile.
Karis andis reedel teada, et kutsub tänavusele vabariigi aastapäeva vastuvõtule ainult riigikogu juhatuse, komisjonide esimehed ja aseesimehed ning fraktsioonide juhid, mis tähendab enamuse rahvasaadikute peolt kõrvalejäämist. Otsus tekitas mõnede kutsest ilma jäänud riigikogu saadikute hulgas pahameelt, milles viidati parlamentaarsele riigikorrale, riigikogu väärikusele ja püüti Karise otsust siduda ka presidendi põhiseaduslike funktsioonidega.
“Tuleb silmas pidada, et üritus kui selline ei oma iseenesest poliitilist tähendust ega tähenda loomulikult ka seda, et riigikogu otsustuspädevust oleks formaalsel tasandil kuidagi vähendatud või et sellel oleks mõju riigikogu otsustele tulevikus,” tõdes Tupay.
Tupay tõi esile, et presidendil on riigipeana erapooletuse kohustus, mis tähendab, et tema otsused ei tohi olla poliitiliselt kallutatud. Professor juhtis tähelepanu sellele, et kutsutud saadikud said kutse riigikogu kui organi esindajatena olenemata sellest, millist poliitilist vaadet nad esindavad. Tema sõnul ei saa seetõttu väita, et presidendi otsuse taga võiks näha poliitilist kallutatust.
“Samuti on räägitud sellest, et kutsutud on olnud põhiseaduslikud institutsioonid. Ka selles osas tuleb nõustuda, et riigikogu on loomulikult põhiseaduslik institutsioon – ta on meil institutsioon, mis on ette nähtud põhiseaduses. Aga samas iga üksik riigikogu liige iseenesest ei ole põhiseaduslik institutsioon,” lisas Tupay.
“[Nii et] poliitilist kallutatust ma siin otseselt ei näe. Ei näe ma ka seda, et siin oleks võimalik tuvastada teatud vastuolu põhiseadusega. Kui president otsustaks ka terve aastapäeva vastuvõtu ära jätta, ka siis ei oleks põhjust pöörduda riigikohtusse,” tõdes professor.
Samas tunnistas Tupay, et ei hakka seisukohta võtma Karise otsuse sümboolse tähenduse suhtes, kuna see ei ole tema pädevusala.
“Kui nüüd küsida, et milline mõju on sellel riigikogule kui institutsioonile, siis see on kahtlemata küsimus, mida võib riigipealt endalt küsida,” lisas ta.
Kokkuvõttes võib öelda, et Tupay seisab jätkuvalt kindlalt oma otsuse taga jääda eemale presidendi vastuvõtust riigikogu liikmete kõrvalejätmise tõttu. Kuigi see otsus on tekitanud palju arutelu ja vastukaja ühiskonnas, ei näe ta selles probleemi. Tupay usub, et tema valik väljendab tema seisukohti ja veendumusi ning ta järgib oma südametunnistust. Kuigi arvamused võivad olla erinevad, on oluline austada iga inimese õigust teha iseseisvaid otsuseid ning loodame, et see arutelu toob kaasa konstruktiivseid muutusi meie ühiskonnas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus