Tumeda šokolaadi hind võib hüppeliselt tõusta | Majandus

Tumedast šokolaadist on saanud paljude lemmik maiustus, kuid viimastel aastatel on selle hinna tõus hakanud muret tekitama nii tarbijaid kui ka tootjaid Eestis. Majanduse ebastabiilsus ja kakaooaegade muutused maailmaturul on toonud kaasa tumeda šokolaadi hindade järsku tõusu. See võib mõjutada mitte ainult tarbija rahakotti, vaid ka kogu riigi majandust. Küsimus on, kui jätkusuutlik on selline areng ja millised võivad olla tulevikus selle tagajärjed.

Kakaoubade hind on aastaga kerkinud kaks korda või isegi rohkem ja tõus on järjepidev. Mis on nii kiire hinnatõusu põhjus?

Tõepoolest on tõus olnud väga kiire ja hetkel me näeme ka, et see tõus jätkub. Kakao on täna ajalooliselt kõige kõrgemal tasemel. Kakaohindade tase on olnud väga kõrge ka aastatel 1960-1970, aga sellest ajast peale ei ole selliseid hindu nähtud, nagu me täna näeme. Ja kui lühidalt kõigepealt öelda, siis seal on kolm suurt põhjust.

Esiteks on kakaopiirkonda mõjutanud kõikvõimalikud kliimamuutused, sellised nähtused nagu El Nino ja muud säärased, mis on loonud olukorra, kus mingil hetkel on väga palju niiskust ja vihma ja sellele järgneb hästi kuiv periood. Ehk siis kakaokasvatuseks mittesobivad temperatuuri- ja kliimatingimused, mis omakorda on tähendanud seda, et saak on väga väike.

Tegelikult on juba mõnd aega, kaks kuni kolm aastat kakao saagikus olnud hästi kehv. Selle juurde on lisandunud loomulikult kasvav nõudlus, mis tähendab seda, et kakaod tegelikult ei jätku kõigile. Nüüd on siis, ütleme viimase aasta jooksul, seda märganud ka spekulandid, kes on kakaod tulevikutehingutega ostma hakanud, lükates selle hinna veel kord üles.

Mis on need põhikohad, kust kakaooad tulevad toidutööstusesse?

Maailmas on tegelikult kakaovöönd, teatud kliimavõtmes on sobilikud tingimused, kus kakaod saab kasvatada, kuid kaks kõige suuremat riiki on Elevandiluurannik ja Ghana. Seal kasvab kogu maailma kakaotoodangust 70 protsenti. Kui nüüd vaadata neid kahte riiki eraldi, siis Ghanas on kukkunud saagikus eelmise perioodiga võrreldes 50 protsenti ja Elevandiluurannikul 36. Nii et need kaks riiki mõjutavad kakaoturgu kõige rohkem ja nagu ma ütlesin, siis saagikus on seal erakordselt madal.

Mida see tootjatele tähendab? Ma saan teie jutust aru, et tegelikult alternatiive ei ole – kui seal lähevad asjad halvasti, siis nii ongi?

Tõepoolest, kes šokolaaditurul tegutseb, siis kakaole alternatiivi ei ole. Mida see tähendab – kindlasti väga keerulist olukorda. Esiteks on see, et nagu ma ütlesin, kakaod ei pruugi kõigile jätkuda. Teiseks, kakaotooted, on nad siis kakaouba või kakaovõi, muutuvad meile väga kalliks. Ja kolmandaks loomulikult see, et kui hinnad tõusevad, siis tarbija ilmselt ei ole nõus kakaod sellises mahus jätkuvalt ostma ehk kakao muutub mõnevõrra luksuskaubaks.

Kas praegu on juba seda näha, et see muutub luksuskaubaks või kas ta on juba muutunud?

Ma täna ei julgeks veel nii lõplikult öelda, täna ta pigem on siiski vähemalt Eestis kättesaadav kaup ja ei ole veel hinnad sellised, kus tarbija oleks oluliselt oma mahtusid vähendanud. Küll aga viimase aja hinnatõusud ja ka maksutõusud on kakaotoodete, eeskätt šokolaadide, šokolaaditahvlite, šokolaadikommide hinnad viinud muidugi uuele tasemele. Nii et see kindlasti on mõjutanud ka mahtusid.

Pigem on küsimus selles, milline on tulevik ja kakao hindu täna vaadates nii selle aasta teine pool kui ka 2025. aasta näevad ikka väga drastilised välja just kakaotoormete osas, nii et see hind läheb meie jaoks täiesti arusaamatutesse tasemetesse ja täna ilmselt pigem on küsimus, et kas sellise hinnaga, mis me tulevikus näeme, on võimalik enam šokolaadi toota või on vaja leida mingid alternatiivid.

Ma toon ühe näite, et kui 1960-ndatel oli samamoodi kakaokriis ja väga kõrged hinnad, siis näiteks Eestis leiti nutikas lahendus, kus turule toodi kamatahvel, hakati kasutama kamajahu. Ma ei tea, kas me oleme nüüd või tulevikku vaadates samas olukorras, aga tõenäoliselt ilmselt kogu kakaoturg peab leidma ka mingeid alternatiive.

Kas teie Orklas olete juba otsimas neid alternatiive, on teil juba mingeid ideid, mida kakao asemel šokolaadiks teha?

Hetkel veel ei ole, ütlen otse ja ausalt, sest me püüame täna aru saada, millise hinnaga ja millist kakaotoodet me siis tulevikus kätte saame. Nii et kindlasti püüame omale vajalikud kogused tagada. Aga kindlasti vaatame ka seda, mis siis tarbija reaktsioon oleks kallimatele hindadele ja mis sinna on võimalik asemele pakkuda. Ehk pigem sellised tooted, mis kakaod ei sisalda. On nad siis teatud kommid, küpsised, midagi veel, siis oleks ka tarbijale mingisugune alternatiiv olemas. Täna on nad turul olemas. Küsimus on pigem, mis saab šokolaaditahvlitest ja šokolaadikommidest.

Kuidas Orklal tooraine kogumine käib, kas teie emaettevõte teeb ise lepingu ja siis jagab oma erinevatesse allüksustesse või te kuidagi otse ostate ja kas te ostate ube või pulbrit?

Me ostame kõiki kakaotoormeid, mis on vajalikud šokolaaditootmiseks, see on siis kakaopulbrit, kakaovõid ja me ostame neid ikka kõigi Orkla ettevõtete peale koos, aga küll on erinevatel riikidel erinevad retseptid ehk meil Eestis on teatud kakaosordid, teatud kakao päritolumaa ja teistes riikides võib-olla mõnevõrra erinev. Aga jah, me paneme need kõik kokku ja ostame maailmaturult suuremad kogused.

Põhimõtteliselt ostame ikka kakaod ette ehk me ei osta täna spot-turgu või tänast päeva, vaid me ikka vaatame, et meie vajadus oleks kaetud vähemalt pool aastat. Ehk siis meid mõjutavad täna hinnad, mis on 2024. aasta teisest poolaastast saadaval. Need me siis peame muidugi lukku panema, nii et selle hinnaga, mis täna saadaval on, peame siis tulevikus ostma. Nii et see võib olla mõlemat pidi, et kui tulevikus hind langeb, siis me peame ta ikka jätkuvalt kallima hinnaga ostma ja ka vastupidi.

Te mainisite, et kui vaatate tulevikuhindasid, siis need on väga drastilised. Kui suur see kasv siis on, tooge näide, mis see drastiline tähendab.

Drastiline on see, et ühe aasta jooksul on kakaoubade hind tõusnud üle kahe korra. Tavaliselt me selliseid hinnahüppeid ei ole eelnevalt näinud, nagu ma ütlesin, viimati aastatel 1960-1970 ehk siis tooraine tõuseb üle kahe korra. Kui me toome näite, et meie tumedates šokolaadides võib olla kakaosisaldus 80–88 protsenti, siis enamuse sellest tootest moodustab kakao. Põhimõtteliselt see toode võib siis kallineda kuni kaks korda.

See on selline drastiline näide, see hind siis ei ole mitte kasvamas 10, 20 või 30 protsenti, vaid ta kasvab kaks korda.

Mis see vahe on praeguste hindadega järgmise aasta algul?

Üle kahe korra on hetkel, sõltub, kust vaadata, kas on ta Londoni börsil või New Yorgis, kakao kaupleb üle 200-protsendiliste tasemetega, võrreldes sama perioodiga eelneval aastal. Ta on täna, 2024. aastal, kus me oleme, tõusnud võrreldes 2023. aastaga juba kaks korda. Nüüd, kui me vaatame edasi 2024. aasta tasemetelt 2025. aasta tasemete peale, siis me näeme veelkord tõusu, aga see ei ole mitte lisatõus, vaid see on võrreldes ka 2023. aastaga.

Millal see kakaooa hinnatõus hakkab tarbijale välja paistma?

See sõltub tootjate poolt sõlmitud lepingutest, millal keegi kallimat kakaod ostma peab. See on ärisaladus, millal keegi uue kakao kallima hinnaga saab. Mina saan öelda, et suures järgus 2024. aasta teine poolaasta ja 2025. aasta esimene poolaasta on need, millal peaksime nägema turgudel uusi šokolaadihindu.

Ütleme Orkla näitel, et kui teil on poole aasta varu ette ostetud, siis loogiliselt see kallim hind jõuab justkui poole aasta või aasta pärast lõpptoote hinda?

Jah, põhimõte on õige, et kui meil on kuuekuuline leping ees, me ikka teame, mis [hinnaga] me kuue kuu pärast kakaod saame, siis pärast seda muutub meie jaoks hind ja me peame uut hinda kajastama ka toodetes.

Kas võib ka siis teha sellise järelduse, et kõige rohkem võivad kallineda just tumedad šokolaadid?

Jah, täiesti õige, et kakaosisalduse järgi on mõju toote hinnale, mida kõrgem kakaoprotsent on tootes, seda suurem on ka toormehinna mõju lõpptootele. Ja loomulikult meie oleme tootjad, meie edastame selle tootjahinna jaekaubandusele, jaekaubandus otsustab, millise hinnaga jõuab see toode letile.

Kas see võib tähendada ka seda, et piimašokolaadides kakao hulk väheneb, et saaks neid soodsamalt teha?

See tähendaks seda, et siis oleks vaja kõik retseptid ümber teha ja meie puhul see kiire lahendusena kindlasti laual ei ole. Meil on ka sellised ajaloolised retseptid, mida me muutma ei hakka, nii et pigem täna me sellist lahendust, kus me hakkame kakaosisaldust toodetes muutma, olgu ta meie puhul Annekeses või muus tuntud šokolaadis, ei tee.

Kui see olukord jätkub pikaajaliselt, ütleme kuni kaks aastat, siis me pigem peame tooma uusi tooteid, milles on kakaoprotsent väiksem või üldse mitte, et pakkuda alternatiivi odavama toote näol.

Aga seda ohtu ei ole, et näiteks Annekese šokolaad letilt ära kaoks, pigem läheb see lihtsalt hästi kalliks? Et jätaksite mingid armastatud tooted üldse tegemata, seda ohtu ei ole?

Täna ma ei julge ka lõplikult seda öelda, sest sõltub, mis hinnaga see kakao meile saadaval on. Meie soov on kindlasti toota kõiki armastatud tooteid. Küsimus on pigem selles, et kas see hinnatase, mida me suudame pakkuda, on tarbijale vastuvõetav, aga me jätkuvalt proovime ikkagi kõiki tooteid toota ja pakkuda.

Kokkuvõttes võib öelda, et tumeda šokolaadi hind võib tõepoolest järsult tõusta, mis võib olla tingitud mitmetest teguritest, sealhulgas kakaoubade hinnatõusust ja transpordikulude suurenemisest. See võib mõjutada nii tarbijaid kui ka tootjaid, kuid samas võib see olla ka võimalus arendada innovaatilisemaid tootmistehnoloogiaid ja leida uusi turustuskanaleid. Oluline on olla valmis sellisteks muutusteks ja otsida võimalusi, kuidas nendega kohaneda, et säilitada konkurentsivõime ja jätkata edukat majandustegevust.