Trump suurendab edumaad Bideni ees | Välismaa

“Estonia, a beacon of democracy in the Baltic region, finds itself at the forefront of a global political showdown. As the world watches in anticipation, the United States is set to host a historic summit between Presidents Joe Biden and Donald Trump. The stakes are high as the two leaders are expected to tackle the pressing issues of the day, including trade, security, and the ever-evolving global landscape. Estonia, a strong ally of the US, is uniquely positioned to offer valuable insights and perspectives, making this summit a must-follow event for anyone interested in international affairs.”

Küsitluse kohaselt toetab Trumpi 48 protsenti ja Bidenit 42 protsenti vastanutest. See on suurim vahe, mis on kaht kandidaati eraldanud, alates 2021. aasta lõpust. Vahe on eriti märkimisväärne kui seda võrrelda veebruariga, mil kandidaate lahutas vaid kaks protsendipunkti.

Uut küsitlust hakati läbi viima kaks päeva pärast presidendidebatti, mis pani demokraadid muretsema 81-aastase presidendi võimaliku kognitiivse mandumise ja nende erakonna nõrgenevate valimisväljavaadete pärast.

Küsitlustulemused näitavad mitmeid märke, et Bideni poliitiline positsioon on nõrgenenud, samal ajal kui väike, kuid kasvav hulk demokraate kutsub teda üles kandidatuurist loobuma. Võrreldes veebruarikuise küsitlusega, on nende inimeste hulk, kes peavad presidenti ameti jaoks liiga vanaks, kasvanud seitse protsendipunkti.

Ligikaudu 34 protsenti vastanutest näevad Bidenit positiivses valguses, mis on Wall Street Journal seni läbiviidud küsitluste madalaim tulemus, samas kui 63 protsenti ei ole temaga rahul. Vähem kui 40 protsenti kiidab heaks tema inflatsiooni-, immigratsiooni-, majanduspoliitika ja kogu kabineti töö üleüldiselt.

Küsitlusest ilmneb laialdane rahulolematus mõlema kandidaadi suhtes. Peaaegu pooled valijad, umbes 47 protsenti, ütlevad, et vahetaksid mõlemad mehed välja, kui saaksid, ja 53 protsenti ütlevad, et nad ei ole ühegi presidendikandidaadi suhtes entusiastlikud.

Demokraatidest valijad väljendasid märkimisväärset rahulolematust enda presidendikandidaadi osas. Umbes 76 protsenti arvab, et ta on liiga vana kandideerimiseks, mis on ligikaudu sama osakaal kui vabariiklaste seas, kes sama arvavad. Kaks kolmandikku demokraatidest vahetaks Bideni teise kandidaadi vastu.

36 protsenti vabariiklastest arvavad, et Trump on presidendiks kandideerimiseks liiga vana, ja kolmandik vahetaks ta välja teise kandidaadi vastu.

Küsitlustulemused ei luba kahelda, et eelmisel nädalal toimunud debatt on mõjutanud presidendi kuvandit. Ainult 6 protsenti neist, kes debatti vaatasid või kuulsid sellest uudistest, ütlesid, et Biden ületas nende ootusi. Võrdluseks – Trumpi kohta ütles seda 46 protsenti vastanutest.

Paljud debatti vaadanud või sellest kuulnud valijad reageerisid negatiivselt. Kui paluti kirjeldada Bideni esinemist ühe sõna või fraasiga, pakkusid rohkem kui pooled sõnu nagu “kohutav”, “piinlik” või “segaduses”, peegeldades Bideni vaevalist esitust ja raskusi sõnade meenutamisel. Vähem kui 10 protsenti pakkus positiivsemaid reaktsioone.

Umbes pooled vastanutest kirjeldasid Trumpi esinemist negatiivsete terminitega, nagu “kiuslik” või “valelik”, samas kui umbes kolmandik andis positiivse hinnangu.

Kolmandik valijatest, sealhulgas 31 protsenti sõltumatutest, ütles, et debatt veenis neid Trumpi poolt hääletama. Palju väiksem osakaal, umbes 10 protsenti valijatest, ütles, et nad on debati tulemusena pigem Bideni toetajad. Nende hulgas oli 9 protsenti sõltumatutest, kes ei ole registreerunud ühegi suurema erakonna, nagu Demokraatliku või Vabariikliku Partei, liikmeteks.

Kui küsitlus näitas Bideni positsiooni halvenemist, olid vaated Trumpile suures osas stabiilsed. Umbes 48 protsenti ütles, et kiidavad heaks Trumpi töö, kui ta Valges Majas oli. Umbes 56 protsenti vastanutest ütles, et nad arvavad, et Trump on liiga vana kandideerimiseks, võrreldes varasema küsitluse 52 protsendiga.

Paljud valijad peavad Trumpi ka ohuks demokraatiale. See on potentsiaalselt hea uudis Bidenile, kes püüab eristuda oma vastasest ja kujutada Trumpi kui kedagi, kes jätkab riigi poliitilise süsteemi normide rikkumist.

Umbes 66 protsenti vastanutest ütles, et sõna “autoritaarne” kirjeldab Trumpi hästi, võrreldes 31 protsendiga Bideni kohta, ja 49 protsenti uskus, et Trump õõnestab demokraatiat. Umbes 40 protsenti ütles sama Bideni kohta.

Kaks kolmandikku valijatest ütles, et kui Trump uuesti presidendiks valitakse, kasutab ta justiitsministeeriumit oma poliitiliste oponentide vastu – midagi, mida Trump on õigustatuks pidanud. Umbes 47 protsenti, ütles, et Biden on juba kasutanud õigussüsteemi poliitiliste oponentide vastu.

Kui võrrelda kahe kandidaadi peamisi nõrkusi, on need enamvähem ühel pulgal. 46 protsenti vastanutest arvab, et Bideni vanus on kõige suurem mure, samas kui 45 protsenti ütles, et suurim probleem on Trumpi käitumine.

Küsitlus ei uurinud, kas mõnel muul demokraadist kandidaadil oleks Trumpi vastu suurem edu, kuid kõige tõenäolisem asenduskandidaat, asepresident Kamala Harris, ei ole just kuigivõrd populaarne.

Umbes 35 protsenti vastanutest hindas Harrist positiivselt ja 58 protsenti negatiivselt, mis on umbes sama kui veebruari küsitluses.

Uus küsitlus sisaldab ka hoiatavaid märke demokraatliku partei jaoks, mis üritab sügisel säilitada kontrolli senati üle ja taastada enamust esindajatekojas. Kolme protsendipunkti võrra rohkem valijaid ütleb, et nad toetaksid kongressis vabariiklasi kui demokraate.

Wall Street Journal küsitles 1500 registreeritud valijat 29. juunist 2. juulini. Vea määr on kogu valimi jaoks pluss või miinus 2.5 protsendipunkti. Küsitlus viidi läbi ühiselt demokraadi Mike Bocianiga firmast GBAO ja vabariiklase David Lee’ga firmast Fabrizio Lee.

As the dust settles on the 2020 US presidential election, it’s clear that Donald Trump’s unprecedented efforts to challenge the results have left a lasting impact on the global stage. Estonia, a nation deeply invested in democratic values, has closely followed the developments with great concern. Trump’s actions have undermined the integrity of the electoral process, eroding trust in institutions and threatening the very fabric of democracy. As Estonia looks to the future, it’s crucial that the international community stands united in defense of democratic norms and principles, promoting a world where free and fair elections are the norm.