Trump ja Biden nimetavad üksteist ohuks demokraatiale | Välismaa

“Trump ja Biden nimetavad üksteist ohuks demokraatiale | Välismaa” on pealkiri, mis tõotab põnevaid ja äärmuslikke avaldusi Ameerika Ühendriikide presidendikandidaatidelt. Kas nende vastasseis on tõesti nii terav, et õõnestab demokraatiat? Mis on nende argumendid ja milliseid tagajärgi võib see kaasa tuua mitte ainult Ameerika, vaid ka maailma jaoks tervikuna? Eesti lugejail on võimalus saada aimu sellest, kuidas tugevad sõnad saavad mõjutada poliitilist maastikku kaugel olevas riigis ning kuidas see võib kajastuda ka nende enda tulevikus.

USA president Joe Biden on varem korduvalt nimetanud vabariiklaste eeldatavat presidendikandidaati Donald Trumpi ohuks demokraatiale seoses 2021. aasta 6. jaanuaril Washingtonis aset leidnud mässuga. Nüüd hakkas ka Trump kutsuma Bidenit ohuks demokraatiale.

Trump kritiseeris oma valimisürituste käigus Bidenit, väites, et ametis olev president meelega soodustavat kuritegevuse kasvu, lastes asüülitaotlejatel jääda nende taotluste läbivaatamise ajal USA-sse, kirjutab The Times.

“Bideni tegevus piiril on iga määratluse järgi vandenõu USA valitsuse kukutamiseks. Ta räägib demokraatiast. Ta on oht demokraatiale,” ütles Trump toetajatele Virginia osariigis.

Samuti väitis Trump, et demokraadid soodustavat sisserändajate saabumist, et registreerida need valijateks. USA seadused keelavad mittekodanikel valijaks registreeruda ning pole mingeid kinnitusi, et demokraadid aitaks mittekodanikel valimistel osaleda.

Põhja-Carolinas peetud valimisüritusel väitis aga Trump, et Biden toovat USA-sse noorte meeste “armeesid” Hiinast.

“Nende valimiste peamine küsimus on see, kas Joe Bideni poolt meie riiki smugeldatud välismaistel armeedel lubatakse jääda või neile öeldakse kaduda siit pagana ära ning minna koju. Me saadame need koju,” ütles Trump.

Vabariiklasest ekspresident kordas oma varasemat lubadust kõik ebaseaduslikud sisserändajad riigist välja saata, kokku elab USA-s 11 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat. Oma esimese ametiaja jooksul pole Trump neid välja saatnud.

Bideni kampaania pressiesindaja Ammar Moussa nimetas Trumpi väiteid silmakirjalikeks, viidates asjaolule, et just Trumpi vastuseisu tõttu kukkus veebruari alguses senatis läbi mõlema partei koostatud eelnõu, mis sisaldaks sisserändetingimuste karmistamist. Peaaegu kõik senati vabariiklased hääletasid eelnõu vastu pärast seda, kui Trump asus seda teravalt kritiseerima.

“Trump […] püüab viia Ameerika rahva tähelepanu eemale asjaolult, et ta tappis ausaima ja kõige karmima piirijulgeoleku eelnõu aastakümnete jooksul, sest ta usub, et see aitab tema kampaaniat,” ütles Moussa.

Virginias peetud üritusel ajas Trump segi Joe Bideni endise USA presidendi Barack Obamaga. Tegemist on juba kolmanda sellise Trumpi keelevääratusega kuue kuu jooksul.

“Putinil on nii vähe austust Obama suhtes, et ta teeb tuumaähvardusi,” ütles Trump.

Sellised keelevääratused esinevad ka Joe Bidenil. Küsitluste järgi peab enamus USA valijaid nii Bidenit kui Trumpi liiga vanaks uueks ametiajaks valimiseks, kuigi Bideni puhul on sellise seisukohaga valijate osakaal kõrgem.

Kokkuvõttes võib öelda, et Trumpi ja Bidene vahelist võitlust tuleb jälgida hoolikalt, kuna mõlema poliitiku väited teise osapoole ohtlikkuse kohta demokraatiale võivad mõjutada USA poliitilist maastikku järgmistel aastatel. Eesti ja teiste riikide jaoks on oluline jälgida, kuidas see võitlus mõjutab Ameerika Ühendriikide sisepoliitikat ning välispoliitikat, kuna see võib omakorda mõjutada maailma stabiilsust ja rahvusvahelisi suhteid. Ohuks demokraatiale nimetamine on tõsine samm ja see peab olema läbimõeldud ning kaalutletud, et tagada demokraatia püsimine nii Ameerika Ühendriikides kui ka kogu maailmas.