Tormid ajakirjanduses annavad taevatormidele uue varjundi | Ajalugu

Tormid ei käi alati ainult looduses, vaid ka ajakirjanduses. Eesti keele uskumatult rikkalik ajalugu räägib sellest, kuidas ajakirjandus on suutnud ilmastikutingimusi kujutada ja edastada. See on teinud tormidest ajakirjanduse võtmetegelase, andes neile uue varjundi. Kuidas on torme ajakirjandus kujutanud ja kuidas need on mõjutanud Eesti ajalugu? Selles artiklis uurime lähemalt, kuidas tormid on mõjutanud meie ajakirjandust ja seeläbi ka meie mõtteviisi.

Kui tänapäeval on igaõhtuse ilmateate aluseks meteoroloogilised vaatlusandmed, siis 19. sajandi Balti provintsides oli ajakirjanduslike kajastuste kuningaks oma silm. Lood tormikogemustest võisid mõnikord olla küll ebatäpsed ja liialdatud, kuid tagantjärele täidavad need lünki teadusandmete põhjal loodud mudelites, selgub hiljutisest teadusartiklist.

Uuringu kaasautori Kaarel Vanamöldri sõnul oli nende eesmärk pakkuda “õhust” võrdlusmomenti “maa peal” kogetud ajakirjanduslikele tormidele. “Sageli jätavad ajakirjandusteated mulje väga tugevast tormist, aga kas nähtus oli tugev ka meteoroloogiliselt? Kas tegemist on üksikjuhtumi või mingi suurema tormitsükli ilminguga? See meid huvitaski!” selgitas ajaloolane. 

Seoste uurimiseks võttis ta koos Mait Sepa ja Krister Kruusmaaga artikli aluseks kaks 19. sajandi Eesti- ja Liivimaa alade torme käsitlevat andmekogu: USA riikliku ookeani- ja atmosfäärivalitsuse (NOAA) instrumentaalsed ilmavaatlusandmed, mille põhjal loodi sünoptilised rekonstruktsioonid, ning tormialaseid ajakirjandusteateid koondava Tallinna Ülikooli andmebaasi, mis põhineb omakorda Andres Tarandi kliimaajaloo andmebaasil. 

Kui loodud sünoptilised rekonstruktsioonid põhinevad NOAA loodusteaduslikel ilmaandmetel, siis ajakirjandusteadete mõistmine nõudis kraadi võrra humanitaarsemat lähenemist. Selle tüüpnäitena tõi Vanamölder välja Ristirahwa pühhapäwa lehes 1878. aastal ilmunud tormikajastuse:

Tallinnas olli 11-mal Juli ku päwa ösel wägga kange torm; se murdis mittu puud katki, wiis mönne pissukese maja kattust ärra, panni Kadrintali aedas 50 illusat puud jurega tükkis mahha; ajas ka mittu pissukest sauna ehk ujumise maja ma ärest merresse […]

Ajaloolase sõnul tõi andmepankade kõrvutamine välja erinevuse meteoroloogiliste andmete ja ajakirjanduses maalitud piltide vahel. “Ajakirjanduslikult olulised tormid ei olnud alati meteoroloogiliselt äärmuslikud. Näiteks kui tormiga ei kaasnenud inimohvreid või suuri purustusi, võis kajastus olla tagasihoidlik. Samuti võisid mõned eriti tugevad tormid jääda lihtsalt tormihooaja varju või puhuda kõige tugevamad tuuled avamerel, kus polnud kohalikke tunnistajaid,” selgitas Vanamölder. 

Ajakirjanduses olid eriti kõrge uudisväärtusega konvektiivsed suvetormid, mida ilmestavad tõusvad õhuvoolud ja äikesepilved. Ajaloolase sõnul olid need sageli seotud äikesetormide, pagide ja tornaadodega, mis tõid lisaks hirmutavale vormile kaasa purustusi ja inimohvreid.

Samal ajal ei peegelda NOOA andmebaas kõiki ajakirjandusse jõudnud tormikirjeldusi. Seeläbi on kohalik kogemus täispildi saamiseks mõnel puhul lausa et hädavajalik allikas. 

“Äkilised suvetormid olid mõistagi kõrge uudisväärtusega ja said ajalehtedes palju kajastust. Samas ei suuda neid tuvastada ega eristada järelanalüüsi mudelid – NOOA andmebaasis neid pole,” selgitas Vanamölder. 

Kuigi kolmik ei teinud möödanikku uurivas artiklis järeldusi üleilmse soojenemise kohta, võivad selle uurimismeetodid ning tulemused aidata Vanamöldri sõnul mõista kliimamuutuste mõju tormide sagedusele ja intensiivsusele. 

“Võrdlev analüüs võib anda olulist teavet selle kohta, kuidas ajaloolised tormid ja nende kajastused aitavad meil mõista praeguseid ja tulevasi kliimatingimusi. Lisaks võib kombineeritud analüüs ajakirjanduslikest allikatest ja modelleeritud andmetest aidata paremini mõista tormide parameetreid ja nende võimalikku mõju,” avaldas Kaarel Vanamölder lootust. 

Kokkuvõttes võib öelda, et tormide kajastamine ajakirjanduses annab taevatormidele uue varjundi ning suurendab nende mõju ühiskonnale. Ajakirjandusel on võtmeroll teavitamisel ja teadlikkuse tõstmisel ning tormide kajastamine aitab inimestel paremini mõista nende ohtusid ja mõjusid. Samuti võib tormide ajaloo uurimine anda meile väärtuslikke teadmisi nende põhjuste ja tagajärgede kohta, mis omakorda võib aidata meil tulevikus paremini nendega toime tulla. Seega on oluline jätkata tormide kajastamist ajakirjanduses ning nende ajaloo uurimist, et suurendada ühiskonna teadlikkust ja valmisolekut tormidega seotud olukordadeks.