Tori hobune võib saada UNESCO nimekirja | Eesti

Tori hobune, Eesti iidne tõugu hobune, võib peagi saada koha UNESCO inimkonna vaimse ja immateriaalse pärandi esindusnimekirjas. Selle ajaloolise hetke puhul on Eesti hobusekasvatajad ja kultuuripärandi hoidjad elevil, sest see tõug on olnud oluline osa Eesti kultuurist juba aastasadu. Tori hobune on tuntud oma tugevuse, vastupidavuse ja elegantsuse poolest ning selle kandideerimine UNESCO nimekirja on suur tunnustus nii tõule endale kui ka Eesti hobusetööstusele. Selle sündmuse ootel ollakse kogu riigis põnevusega.

Eesti Maaelumuuseumide Sihtasutus on võtnud eesmärgiks saada tori tõugu kultuurhobuste aretamise traditsioon rahvusvahelisse UNESCO vaimse pärandi nimekirja.

UNESCO vaimse pärandi nimekirja kuuluvad Eestist näiteks laulu- ja tantsupeod ja kihnu kultuuriruum.

Nüüd on ka tori hobune astunud sellesse nimistusse pääsemiseks esimese sammu. Nimelt saadi roheline tuli, et kanda tori hobuse aretuse traditsioon Eesti vaimse kultuuripärandi nimekirja. See on eeldus jõudmaks kunagi ka UNESCO-sse.

Eesti Maaelumuuseumide juhatuse liige Merike Lang ütles, et kui seni on tori hobuse tõugu vaadatud vaid bioloogide ja aretajate seisukohast, siis nemad mõtlevad traditsioonidele, mida võiks tutvustada maailmas laiemalt.

“Meie näeme siin taga ka kogukonda, me näeme siin taga inimesi, nende identiteete, hoiakuid, väärtusi ja seda tohutult pikka ajalugu, mida tegelikult tori hobuse kui kultuurhobuse aretamine ligi 170 aasta jooksul läbi on teinud,” rääkis Lang.

Tori hobuse tõug on alguse saanud Pärnumaal Tori hobusekasvanduses.

Tori hobuseid on Eestis kokku tuhatkond.

“Aastal 1894 toodi üks täkk, kelle nimi oli Hetman ja Hetmanist ongi kõik alguse saanud. Hetmani aretustöö tegevus on kandunud tänapäeva ja need ongi need hobused, need tori hobused, mis on nii meil kui ka teistel aretajatel üle Eesti,” rääkis Eesti Maaelumuuseumide hobumajanduse juht Agris Juhkov.

Kui kaua läheb aga aega, et tori hobune kappaks UNESCO nimekirja? Eesti Rahvakultuuri Keskuse sõnul võib see võtta mitu aastat.

“Riigi poolt esitatakse taotlused ja võtab paar aastat aega. Aga praegu on ka järjekord, nii et enne saab see Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekanne valmis ja siis saab juba edasi vaadata,” ütles rahvakultuuri keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna juht Leelo Viita.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tori hobune on oluline osa Eesti kultuuripärandist ning on väärtustatud osa rahvuslikust identiteedist. Selle lisamine UNESCO immateriaalse kultuuripärandi nimekirja tooks globaalset tunnustust ja tähelepanu Eesti kultuurile ning traditsioonidele. Samuti aitaks see säilitada ja edendada Tori hobuse tõugu ning selle pärandit tulevastele põlvedele. Ühtlasi julgustab see kogukondi ja valitsust jätkama jõupingutusi kohaliku pärandi kaitseks ja edendamiseks. Tori hobuse lisamine UNESCO nimekirja oleks oluline samm selle väärtusliku pärandi säilitamisel ja tutvustamisel maailmas.