Töötukassa on töötutoetuse asemele astuva uue hüvitise suhtes kriitiline | Eesti

Here is a 50-100 word compelling introduction in Estonian:

“Eesti töötukassa on ohus olemasoleva töötutoetuse kriitilise seisukorra ees. Ühiskonna tasakaalu ja tööjõu päästmise nimel tuleb hinnata, kas uus töötukassa hüvitise süsteem võimaldab tõhusamalt toetada inimesi, kes on kohustusteta tööle. Kriitilise seisukorra uurimine ja analüüs tähendab, et peame arvestama kõigi sekkumistega, mida see uus hüvitise süsteem muudab. See võimaldab meil uurida, kas uus hüvitise süsteem on Eesti töötukassa ees oleva kriitilise seisukorra lahenduseks.”

Translation:

“The Estonian unemployment insurance is on the verge of a critical situation. For the sake of social balance and labor force preservation, it’s essential to assess whether the new unemployment insurance benefit system can effectively support people who are not obliged to work. Conducting a critical analysis of this situation means considering all the impacts that this new benefit system will have. This allows us to investigate whether the new benefit system is a solution to the critical situation facing Estonia’s unemployment insurance.”

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seaduseelnõu kaotaks töötutoetuse, mille asemele tekiks uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. Töötukassa ja MKM-i arusaamad lähevad aga lahku küsimuses, kes ja kui palju muudatusest võidab.

Eeldatavasti 2026. aastal jõustuv seaduseelnõu sätestab, et baasmääras töötuskindlustushüvitise taotlemiseks peab inimene töötama kolme aasta jooksul vähemalt kuus kuud ja võib töölt lahkuda ka vabatahtlikult. Terve kuuna läheks sel juhul arvesse ka kuus vaid ühel päeval töötamine. Seega võiks inimene saada pool aastat pea 400 euro suurust toetust, kui töötab kuue kuu jooksul kokku kuus päeva.

Töötukassa juht Meelis Paavel leiab, et inimestel, kes ise panustavad süsteemi vähem, on võimalus hüvitisele edaspidi kergemini ligi pääseda ning mida suurem huvi on hüvitise vastu, seda enam kannatavad need inimesed, kes stabiilsel ametikohal püsivad.

“Põhiline, millele me viitame, on see, kas see lõppkokkuvõttes on õiglane, kui sissemakse kogu perioodi jooksul, millal hüvitist on võimalik saada, on natuke üle kolme euro ja saadav kindlustuskaitse on peaaegu 2300 eurot,” selgitas Paavel töötukassa seisukohta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar sõnas, et kui tulevikus nähakse trendi, mis viitab hüvitise ära kasutamisele, muudetakse seadust vastavalt, ent praegu pole muretsemiseks põhjust.

“Tänast töötuskindlustushüvitist oleks ju võimalik sarnaselt ära kasutada, aga me ei näe seda andmetest, et seda tehtaks. Seetõttu on küsimus, et miks seda peaks nüüd baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul tehtama.”

Saar ütles, et eelkõige on uue hüvitise mõte muuta hüvitiste süsteem inimestele arusaadavamaks ja õiglasemaks, sest praegune süsteem ei võimalda kõigil töötuskindlustusmaksu tasunud töötutel hüvitist saada.

“Mida me tahame saavutada selle eelnõuga on, et oleks parem tasakaal selle kindlustatu panuse ja saadava kaitse vahel,” selgitas Saar.

Paavel seevastu ei näe, et ka uus hüvitis kuigi paljudele uutele inimestele laieneks ning näiteks ebatüüpilistes töösuhetes olevatel inimestel puuduks võimalus hüvitist saada.

As Estonia continues to reform its unemployment benefit system, introducing a new type of allowance for those entering the labor market for the first time, it is crucial to carefully assess its impact. The new system may not adequately address the needs of this vulnerable group, potentially leading to dependency on social benefits and hindering their ability to adapt to the modern labor market. Therefore, it is essential to strike a balance between supporting those in need and encouraging entrepreneurship and employment in Estonia.