Tööstusjuhid: Euroopa deindustrialiseerub ning vajab vähem bürokraatiat | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Tööstusjuhtidele kehtestatud bürokraatia on Euroopas üha suurem probleem, kuna see takistab tööstuse arengut ja konkurentsivõimet. Kuid Eesti on jätkuvalt eeskujuks, pakkudes vähem bürokraatiat ja soodustades tööstuse kasvu. Euroopa deindustrialiseerumine on murettekitav trend, kuid Eesti näitab, et õige lähenemisega on võimalik tööstust elavdada. Tule ja avasta, kuidas Eesti pakub ideaalset keskkonda tööstusettevõtetele ning miks see on Euroopa jaoks oluline eeskuju.

Euroopa deindustraliseerub, mistõttu vajab see ettevõtjasõbralikke poliitikaid ja rohepöördest tingitud bürokraatia vähendamist, et püsida konkurentsivõimelisena maailmaturul, ütlevad ettevõtjad.

Vastava sõnumiga ühispöördumise Euroopa Komisjonile kavatsevad avalikustada teisipäeval Euroopa mainekad äri- ja tööstusjuhid Antwerpenis peetaval konverentsil, mida võõrustab Belgia peaminister Alexander de Croo.

Euroopa Liidu konkurentsivõime on viimastel aastatel langenud kasvanud energiakulude tõttu, samal ajal kui USA valitsus eraldab sadu miljardeid dollareid ettevõtetele roheinvesteeringute soodustamiseks ning Hiina tööstus maadleb odava ületootmisega.

Energiakorporatsiooni ExxonMobil tütarettevõtte tegevjuht Karen McKee ütles intervjuus Financial Timesile, et ExxonMobil kavatseb kulutada 20 miljardit dollarit dekarboniseerimise projektideks 2022. ja 2027. aasta vahel, kuid see seab tõenäoliselt prioriteediks tegevust mujal kui Euroopas. Põhjuseks on kasvas frustratsioon bürokraatiast tingitud halduskoormusega Euroopas.

Atwerpenisse kogunevad mainekad tippjuhid, kes esindavad muuhulgas Bayerit, BASF-i ja Ineost, kavatsevad kutsuda Euroopa Komisjoni üles looma rohetehnoloogiate kasutuselevõtu toetava fondi, looma ühisturu prügile ja taaskasutatud materjalidele, kontrollima kõiki uusi seadusandlikke algatusi konkurentsivõime aspektist ning nimetama ametisse konkurentsivõime eest vastutava komisjoni esimese asepresidendi.

“Meil on vaja hoida tööstust Euroopas, sest tööstus tagab kliimalahendusi, mida Euroopa vajab. Nii suurettevõtted kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted seisavad silmitsi kõige suurema majanduslangusega aastakümnete jooksul, [sest] nõudlus langeb, tootmiskulud kasvavad ja investeeringud liiguvad muudesse piirkondadesse,” seisab ühispöördumise mustandis, mida nägid Financial Timesi ajakirjanikud.

“Konkurentsivõimeline Euroopa tööstus, mis rajaneks Euroopa Tööstusleppel, on hädavajalik tingimus EL-i Roheleppe edukaks elluviimiseks,” lisavad tööstusjuhid.

Tööstusjuhid rõhutavad, et neil on vaja rohkem stiimuleid rohetehnoloogiatesse investeerimisel, mitte “ettekirjutavaid ja üksikasjalikke” regulatsioone.

Euroopa Komisjon on ettevõtjate muredest teadlik. Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles septembris, et Brüssel kavatseb toetada Euroopa tööstust üleminekul ning on palunud Euroopa Keskpanga (ECB) ekspresidenti Mario Draghit koostada aruande EL-i konkurentsivõime parandamiseks.

“Oleks lootustandev, kui see oleks arengusuund. Sõnad on head, kuid meil on vaja tegusid,” ütleb selle kohta McKee.

Kokkuvõttes väidavad tööstusjuhid, et Euroopa deindustrialiseerub ning vajab vähem bürokraatiat. Selleks, et säilitada tööstuse olulisust Euroopa majanduses, tuleb vähendada regulatsioone ja bürokraatiat, mis takistavad ettevõtlust. Samuti on oluline investeerida tehnoloogiasse ja uuendustesse, et säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Ettevõtjad toovad esile vajaduse strateegiliste otsuste järele, et säilitada tööstuse roll Euroopa majanduses ning luua soodsamad tingimused ettevõtluse arenguks.