Tööotsijate arvu kasv tõstab konkurentsi tööturul | Majandus

Tööotsijate arvu kasv on viimasel ajal tõstnud konkurentsi tööturul Eestis. Majandus on elavnenud, mistõttu on paljud inimesed asunud aktiivselt otsima uusi töövõimalusi. See omakorda on teinud tööturust üha konkurentsivõimelisema keskkonna, kus tööandjad peavad pakkuma atraktiivseid tingimusi ja hüvesid, et meelitada enda juurde parimaid kandidaate. Samal ajal on tööotsijatel suurenenud võimalus valida enda jaoks sobivaim töökoht, kuna valikuvõimalusi on rohkem kui kunagi varem. Selle suundumusega kaasneb kindlasti muutusi tööturu dünaamikas ja mõjutab ka töösuhteid tulevikus.

Töötuse kasv ja elukalliduse tõus on suurendanud tööotsijate arvu ja sellega ka konkurentsi tööturul.

“Me oleme näinud, et tööpakkumiste arv on majanduslikust olukorrast ja kõikidest teistest kriisidest tulenevalt vähenenud, mis teeb ka kandideerija jaoks tegelikult natukene konkurentsiolukorra raskemaks ehk et neid inimesi, kellega võistelda selle toreda ja uue hea võimaluse eest, on rohkem,” ütles CV Keskuse värbamisosakonna juht Grete Adler ERR-ile.

Töötukassa paarikümne aasta pikkune kogemus näitab, et aasta algul kasvab tööpuudus ikka, aga tänavune kasv on suurem kui viimastel aastatel tavaks. Töötukassa tööotsijate teenuste osakonna juhataja Anniki Paulus ütles, et viimase kuuga on registreeritud töötute arv kasvanud 1800 inimese võrra.

“Seekordses majanduslanguses on siis tööpuuduse kasv pigem ühtlane igal pool. Kui koroona ajal oli turism, kultuur ja meelelahutust väga suur kannataja, siis praegu tuleb töötuid erinevatest sektoritest. Palju on olnud juttu töötlevast tööstusest, viimase aasta jooksul on tõesti selles sektoris olnud palju koondamisi, aga see on ka kõige suurem sektor,” rääkis Paulus.

Töötukassas registreeritud töötuid on praegu ligi 55 100. Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvab registreeritud töötute arv sel aastal 60 000-ni.

Pauluse sõnul kasvab töötus ka piirkondade järgi võttes kõikjal. Suurim on see, nagu viimasel ajal ikka Ida-Virumaal ja Valgamaal.

“Piirkondade mõttes on tegelikult olukord kõige keerulisem siis, kui tegevuse lõpetab või koondab mõnes väiksemas kohas [tegutsev] tööandja, kes on seal pea ainus. Näiteks kui eelmisel aastal koondas Lääne-Virumaal Tamsalus tegutsev E-Betoonelement, siis see avaldas piirkonnale mõju. Aga tänaseks võib tegelikult öelda, et üle poole seal koondatutest on õnneks töö leidnud. Nüüd viimane suurem teade on Valgast, kus mööblitootja koondab 55 inimest. See on piirkonnale kindlasti tugev hoop,” tõdes Paulus.

Vabadele kohtadele kandideerib rohkem inimesi

Töötukassas on praegu 2600 tööpakkumist, mis on võrreldav koroonaeelse 2019. aastaga, aga siis oli töötute arv palju väiksem, 35 000 töötut, lisas märkis Paulus. Tööportaali CV keskus teatel on viimasel ajal huvi tööpakkumiste vastu olnud rekordiline.

Palgainfo agentuuri ja CV keskuse korraldatud küsitlus näitab, et paljud inimesed otsivad uut tööd ka seetõttu, et elukallidus on tõusnud.

“Ise aktiivselt tööd otsivaid töötajaid on kõige enam puhastus- ja transpordisektoris. Seda meie ei saa oma uuringute põhjal hinnata, et kas nad on töötud või mitte – me ei näe seda. Aga lihtsalt me näeme, et ka tööpakkumistele on avatud ehk et inimesed, kes on andnud teada, et nad tegelikult on pakkumistest huvitatud, nad ei pruugi ise aktiivselt kandideerida, on kinnisvarahalduse töötajad ja ka tegelikult keskmiselt rohkem vaatavad ringi ka turunduse, tööstuse, infotöötluse ja kaubandussektori inimesed,” rääkis Adler.

Registreeritud töötuse määr on praegu 8,2 protsenti. Töötukassa niinimetatud must stsenaarium käivitub siis, kui töötud on üle 10 protsendi. Aga ka praegu ei tasu töökoha suhtes väga valiv olla, soovitas Paulus: “Tuleb arvestada seda, et töö leidmine võtab aega. Tegutseda tuleks kohe ja võib-olla mitte otsida ka seda unistuste töökohta. Neil, kes mõtlevad, et natukene puhkan ja otsin siis, võib tööotsing veelgi pikemaks venida.”

Adleri sõnul tööturul veel midagi hullu siiski ei ole: “Tegelikult tööturul ei ole veel midagi hullu. Väga palju räägitakse koondamisest ja asjadest, aga me näeme küll, et tegelikult inimesed on enesekindlad ja usuvad, et nad saavad endale uue töökoha, et seda kindlust tegelikult veel tööturul on.”

Kokkuvõttes näitab tööotsijate arvu kasv Eestis suurenevat konkurentsi tööturul. See tähendab, et tööturule sisenemine või uue töökoha leidmine võib olla keerulisem kui varem. Samas võib see ka innustada ettevõtteid pakkuma paremaid töötingimusi ja suuremaid palku, et meelitada enda juurde parimaid töötajaid. Üha suurenev tööjõu konkurents võib samuti kaasa tuua innovatsiooni ja efektiivsuse kasvu ettevõtetes, kui nad püüavad säilitada oma konkurentsieelist. Seega, kuigi see võib olla väljakutse tööotsijatele, võib see samas tuua kaasa positiivseid muutusi Eesti majanduses ja tööturul.