Timpson: korrakaitseseadus vajab muutmist kuhjunud probleemide tõttu | Eesti

Timpson: Korrakaitseseadus vajab muutmist kuhjunud probleemide tõttu

Eesti korrakaitseseadus on ajamahus ja ei vasta enam tänapäeva olukordadele.

Timpson, tuntud jurist ja poliitiline aktivist, väidab, et seaduse kehtivus on kahjustanud nii ühiskonda kui ka korrakaitseametnikke.

Eesmärk on leida lahendused, mis tagavad Eesti turvalisuse ja õigluse, samas kaitsesid inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi.

“Tõsi on, et kümne aastaga elu meie ümber muutub ja seadused ikka vaadatakse teatud ajaperioodi jooksul üle. Nüüd on siis järg jõudnud ka korrakaitseseaduse suurema ülevaatamiseni. Oleme kokku kogunud erinevad murekohad. Eelkõige meie hea koostööpartner, siseministeerium, on esitanud oma probleemid, mis neil on praktikas tõusetunud,” rääkis Timpson esmaspäeval Vikerraadio saates “Uudis+”.

Kuna aga korrakaitseadus on justiitsministeeriumi hallata ning justiitsministeerium peab jälgima ka inimeste põhiõiguste kaitset, siis nemad ka selle peamiselt politsei esitatud muresid arvestades kokku kirjutasid, rääkis minister.

“Jah, kokku tõesti pea 80 lehekülge ja 17 probleempunkti, millele võiks tähelepanu juhtida, mille üle arutleda, oleks minu meelest õigem öelda. Midagi ei ole kuskile seadusesse raiutud. Me kogusime nad kokku, sorteerisime ära, saatsime erinevatele huvigruppidele laiali, andsime päris pika vastamise tähtaja, et arutleda nendel teemadel. Nagu ma ütlen veel kord, midagi ei ole veel kuskile seaduses kirja pandud,” rõhutas Timpson.

VTK-le oodatakse laia ringi asutuste ja organisatsioonide tagasisidet 9. septembrini.

Minister tunnistas, et peamine sisend VTK-le tuli politseilt, kes seadust kõige enam kasutab ja samuti õiguskantslerilt, kes on tähelepanu juhtinud kaameratega seonduvatele inimeste põhiõiguste teemadele. “Ja samuti ju ka droonid, mida meil kümme aastat tagasi ju üldse veel ei olnud, kellelgi ei tulnud pähe neid sinna seadusesse kirja panna. Need on nüüd siis sinna lisatud ja niimoodi me proovime samm-sammult minna,” rääkis Timpson.

Seadusemuudatused peaksid võimaldama politseil oma tööd lihtsamalt teha, riigi raha ja ressurssi efektiivsemalt kasutada, selgitas Timpson ning tõi näiteks joobe kindlaksmääramise, mis muutuks senisest paindlikumaks.

Samuti on VTK-s normi täpsustamised nagu näiteks koosolekute teema, kus politsei saaks õiguse koosolekuid ka juba eelnevalt oma hinnangu põhjal keelata, märkis Timpson. “Politseil on küll ka praegu volitus sekkuda nendesse koosolekutesse, mis võib-olla ei ole päris Eesti riigi huvides, aga see norm, sõnastus jätab sellise kahetise mulje, et võib-olla seda nagu täpsustada,” rääkis ta.

Timpsoni sõnul saaks inimesed, kelle plaanitud koosolekule politsei ohuhinnangule tuginedes luba ei anna, selle otsuse kohtusse kaevata. “Kui nendele ei meeldi, nad saavad seda ju kaevata alati, et politsei ei ole seda õigusakti nende arvates korralikult põhistanud. Selles mõttes ma arvan, et seal ei teki mingisugust liiga suurt probleemipundart,” rääkis minister.

Samuti tuleks Timpsoni hinnangul täpsemalt reguleerida erinevate kaamerate kasutamist just põhiõiguste kaitse seisukohast. 

“Selgem norm, kindlamad piirid annavad parema tulemuse. Praegu politsei tegutseb – ma ei ütle hallis alas – aga toome näiteks kaamerate teema, vormikaamerad – politsei teeb seda täna ju ka, aga ta on mitte võib-olla tänases õigusmaastikus kõige paremini reguleeritud norm ja et seda selgemaks teha, et ei oleks piirangut privaatsusele,” rääkis ta. “Sama käib ka igasuguste muude kaamerate kohta, et kui keegi filmib, siis peaks olema kindel süsteem, kindlus, et kui mina sealt juhuslikult mööda kõnnin, siis see ei jää sinna, piltlikult öeldakse 25 aastaks kusagile arhiivi. Et ära reguleerida lihtsad olukorrad./—/ Tänapäeval vist on tulnud kaamerad, et jääda ja et oleks õiguslikult selgem. Ma arvan, et [Eesti] ei ole vist esimene riik maailmas, kus politsei vormikaameraid kasutab.”

Videosalvestiste säilitamine tuleks tema sõnul reguleerida just selleks, et neid ei saaks kuritarvitada.

Timpson ütles ka, et eelistaks selliste reeglite paikapanekut seadustesse: “Hea oleks, kui see oleks ikkagi seaduses kirjas, et kuidas võib neid andmeid kasutada, kui kaua ja nii edasi. See on teema, millele ka õiguskantsler tähelepanu on ju juhtinud ja kellega meil on päris hea koostöö olnud.”

“Ma arvan, et põhiõiguste teema on justiitsministeeriumi teema, see on meie jaoks väga oluline ja sellepärast meie selle väljatöötamiskavatsusega siin kokku panime ja proovime leida taolisi lahendusi, mis ei oleks põhiseadusega vastuolus. Ma arvan, et seda on võimalik niimoodi teha,” rääkis Timpson.

Minister lubas ka, et pärast tagasiside saamist algab eelnõu koostamine, mille käigus kohtutakse veel huvigruppidega ning lõpuks saab seda arutada ka riigikogu: “Ma arvan, et ega see ühe-kahe nädala teema ei ole. Ja siis, kui see saab valitsuse heakskiidu, siis saab ka riigikogus vaielda. Ma ise mäletan, et kui see eelmine praegu kehtiv korrakaitseseadus vastu võeti, oli parlamendis päris mitu küsimust, mida me seal uuesti arutasime. Tegelikult on see täiesti normaalne demokraatlik protsess, kuskil kapi taga keegi salaja kellegi õigusi kinni keerama ei hakka.”

Tema sõnul seadus kindlasti muutub, aga mis mahus ei saa veel öelda. “Aga minu kogemus on see, et kõik väljatöötamiskavatsused sellisel kujul, nagu nad on majast välja läinud, kindlasti ei realiseeru seaduseks. Kindlasti ta muutub ja kindlasti paremaks,” lubas justiitsminister.

Justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi koostöös valminud korrakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus (VTK) näeb mitmeid võimalusi, kuidas võiks politseile tema tegevuses võimu ja võimalusi juurde anda, samas neile kehtivaid erinevaid piiranguid vähendades.

It seems that Estonia’s “korrakaitseseadus” is facing increasing scrutiny due to mounting problems.

The article highlights the need for reform, suggesting the current law is insufficient to address the complexities of maintaining order and security. It’s crucial for Estonian lawmakers to carefully consider these concerns and engage in a thorough review of the law. Finding a balance between public safety and individual rights is essential to ensure a just and functional society. The public deserves transparency and clear solutions to these pressing issues.