Tiit Land: matemaatikat tuleks õpetada praegusest teistmoodi | Haridus

Tallinna Ülikooli matemaatikadidaktika professor Tiit Land usub, et matemaatika õpetamist Eestis tuleks muuta. Tema sõnul on oluline õpetada matemaatikat praktilisemalt ja interdistsiplinaarselt, et õpilased mõistaksid selle olulisust igapäevaelus. Landi sõnul peaks matemaatika olema tihedalt seotud teiste ainetega ning õpetajad peaksid olema rohkem avatud uutele meetoditele ja õppimisviisidele. Professor Landi visioon on luua selline õpikeskkond, kus õpilased näevad matemaatika praktilist kasutust ning kus nende arusaam sellest ainevaldkonnast oleks oluliselt laiem ja sügavam.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land leiab, et gümnaasiumis võiks ära kaotada kitsa ja laia matemaatika suuna, sest tuhanded õpilased lõpetavad kooli ebapiisavate matemaatikateadmistega.

Aasta 2012 pidi andma uue hoo Eesti reaalainetele ehk tugeva kasvulava kõigile, kes viivad edasi teaduse-tehnika arengut. Toona gümnaasiumisse astunud noored olid esimesed, keda ootas kohustuslik matemaatika riigieksam. Noored saavad praeguseni valida laia ja kitsa matemaatika riigieksami vahel. Kolmandik nendest, kes sooritavad kitsa matemaatikaeksami, saavad aga alla poole vajalikest punktidest.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles “Terevisioonis”, et täit selgust polegi, miks matemaatika riigieksami tase on selline. “Väga jämedalt öeldes saavad 55 protsenti laia matemaatika sooritajatest 50–60 punkti sajast ehk hindeks tubli kolme. Kitsa matemaatikaeksami sooritajatest saavad 45 protsenti keskmiselt 33 punkti ja see on ikka väga madal skoor. See näitab, et meil on tuhanded õpilased, kes tulevad gümnaasiumist välja ebapiisavate matemaatikaoskustega,” lausus Land.

Kui noored asuvad edasi ülikooli õppima, siis Landi sõnul vajavad nad sageli kõigepealt matemaatikas järelaitamist. Seda ka ülikoolid teevad. Kehv matemaatika riigieksami tulemus võib aga sulgeda noorte jaoks mitmeid uksi, mis on eelkõige seotud reaalainete edasi õppimisega.

Kehvade eksamitulemuste taga on rektori sõnul mitmeid põhjuseid. Üheks võib pidada matemaatika jagamist kitsaks ja laiaks. Ta selgitas, et kitsa matemaatika aine puhul peab õpilane kolme aasta jooksul läbima kaheksa kursust, laia matemaatika puhul 14 kursust. Land on seetõttu seda meelt, et lai ja kitsas matemaatika tuleks ära kaotada. “Miks me üldse lahterdame? Võiks olla üks matemaatika,” arvas ta. Land rääkis, et iseenesest on tore, et noortel on valikuvõimalust, aga valida võiks saada pigem valikaineid.

Land rääkis, et õppimisel on kolm osapoolt: õpetaja, õpilased ja süsteem. “Kindlasti on meie matemaatikaõpetajad tublid. Siin ei ole põhjust neile näpuga näidata, aga probleem on selles, et neid tublisid jääb vähemaks, sest meil ei ole noort järelkasvu,” sõnas ta.

Teine probleem on tema sõnul seotud süsteemiga ehk mida õpetamine tähendab. “Kuidas me õpetame ja mida pakume. Siin ma julgen öelda tuginedes TTÜ õppejõududele, et kindlasti oleks vaja rohkem õpetada praktilist ja elulist matemaatikat. Tuleks muuta õpetamismetoodikat,” rääkis ta.

Land tõi näite Šveitsist, kus insenerid läksid koolidesse matemaatikat õpetama ja olukord muutus. “Tekkis rohkem huvi, mida matemaatika tähendab ja milleks seda on vaja. Olgu see siis kusagil silla või teede ehituses, hoonete konstrueerimisel või tänapäeval on ka näiteks majandus- või kindlustusmatemaatika,” selgitas rektor.

In conclusion, Tiit Land’s perspective on teaching mathematics in Estonia offers valuable insights into the current educational system. His emphasis on creating a more hands-on, practical approach to learning mathematics is a crucial step towards making the subject more engaging and accessible to students. By incorporating real-life examples and problem-solving activities, students can develop a deeper understanding and appreciation for mathematics. It is important for the educational system in Estonia to consider Land’s recommendations and continue to evolve in order to better meet the needs of all students and prepare them for success in the future.