Tensions between Estonia and Russia have been brewing for years, and the latest move by Russia to ramp up its ammunition production has only further escalated the situation. With the threat of military conflict looming, Estonia must navigate these turbulent waters cautiously. Terras, the head of the Estonian Defence Forces, has raised concerns about the militarization efforts by Russia, emphasizing the need for Estonia to remain vigilant and prepared for any potential threats. As the region braces for potential upheaval, the eyes of the world are on Estonia, as it grapples with the implications of Russia’s aggressive military actions.
Venemaa on viinud laskemoona tootmise sõjaaja rütmile, samamoodi käib tankide tootmine. Rakettide tootmisega on ent Venemaal rohkem probleeme, samas on neil endiselt ligipääs tootmiseks vajalikule lääne tehnoloogiale, ütles “Ukraina stuudios” Riho Terras.
Terrase sõnul ei tea keegi väljaspool Venemaad palju sealsest relvatööstusest, aga see on selge, et ise nad mikrokiipe toota ei suuda ning see tähendab, et neil on endiselt ligipääs lääne kõrgtehnoloogiale ja seda vaatamata sanktsioonidele, lausus Terras.
“Sanktsioonid, mis on kehtestatud, ei toimi, mis tähendab, et peame tegema kõik, et sanktsioonid ka toimiksid ja vaatama, mis on kõrvalepõiklemise teed sanktsioonidest pääsemiseks,” lausus ta.
Terrase sõnul võib oletada, et osa lääne tehnoloogiast tuleb läbi Hiina, aga suures hädas saab kasutada ka kiipe kodutehnikast. “Vene sõjatööstus on üsna võimekas muganduma. Eks see on üks võistlus : üks paneb sanktsioone peale, teine proovib neist kõrvale hiilida,” nentis ta.
Samas on sõjatööstus Venemaal töötamas täistuuridel. “Kindlasti laskemoona tootmine on viidud sõjaaja rütmile, mis tähendab, et ei peatu tootmine. Ka tankide ja soomusmasinate tootmine käib, raketid väga olulised. Aga nagu me näeme, rakette on vähe ja seega neid nii palju toota ei suudeta. Kui me kuuleme, et kümnemeetrine 1952. aastal tehtud rakett välja tuuakse, siis see on absurdilähedane,” lausus Terras.
Põhja-Korea tänapäevase sõjatehnikaga Venemaad aidata ei suudaks. Seda saaks teha Hiina, kuid pole kuulda olnud, et Hiina Venemaale sõjatehnikat annaks, ütles Terras.
“Me ei saa võrrelda Hiinat ja Põhja-Koread, Iraani ja Põhja-Koread. Põhja-Korea on ikkagi täiesti läbikukkunud riik, kõik mis seal tehtud on, on tehtud kindlasti hullema standardiga kui Nõukogude kõige hullematel aegadel. Aga mass mängib siin. Hiinlased on sõjaliselt kõrgemal tasemel, neil on palju litsentsiga Vene relvastust, mis (Venemaale) sobiks. Aga teateid, et Hiina Venemaale otse relvastust tarnib, ei ole ma kuulnud. Iraanil on droonid, mis on kõrgel tasemel. Ka seal on see lääne tipptehnoloogia. Nii et: sanktsioonid, sanktsioonid, sanktsioonid on need, mis selle lahendavad,” rääkis Terras.
Euroopa relvatööstuse kohta märkis Terras, et isegi kui lubatud miljon mürsku Ukrainale toimetatakse, pole see lahendus, sest see on miinimum, mida ukrainlased vajavad. Samas on näiteks Saksamaa puhul näha, et seal on hakatud Ukraina toetamist tõsiselt võtma ning seda näitab kas või Saksa riigi poolt sõjatööstusele tehtud tellimuste arvu kasv.
“Aga et Euroopas sõjatööstused midagi koordineeriksid, et saaks odavamalt ja kiiremini, no neid asju praegu veel ei paista. Ja need asjad võtavad jube palju aega, sest see akuutsuse tunne on endiselt puudu,” lausus Terras.
In conclusion, it is evident that Russia’s increase in ammunition production is a concerning development for Estonia and the entire region. The shift towards a war-time production schedule indicates a potential escalation of military activities and poses a threat to the security and stability of Estonia. It is crucial for Estonian authorities to closely monitor and respond to this situation in order to ensure the safety of the country and its people. Additionally, it is essential for Estonia to continue strengthening its defense capabilities and maintaining strong international partnerships to deter any potential aggression from Russia.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus