Tehisaru saatvad lootused ja hirmud võtavad õppust arvutiajastu eelloost | R2 Portaal

Tehisintellekti ja tehisintellektiga seotud tehnoloogiate areng on viimasel ajal toonud kaasa nii lootusi kui ka hirme. Kuigi arvutiajastu eelne periood on olnud küllaltki lühike, on selle mõju ühiskonnale olnud märkimisväärne. Tehisintellekti areng on toonud kaasa uuenduslikke lahendusi paljudes valdkondades, kuid samal ajal on ka muretsetud selle tehnoloogia võimalike negatiivsete tagajärgede pärast. Käesolev artikkel vaatleb lähemalt tehiste arengut, nii lootusi kui ka hirme, mis sellega kaasnevad.

Küsitlused viitavad, et tehisintellekti laiema rakendamisega seotud töötajate ja ülemuste hirmud sarnanevad suuresti arvutiajastule eelnenud kõhklustele, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kas keegi veel mäletab, kui nende töökohale toodi esimene arvuti? Olgu meenutuseks toonasest ajast pärit teadustöö, milles uuriti, mis kannustab inimesi töökohal arvuteid aktsepteerima või tagasi lükkama. Sissejuhatuses märgiti, et kuna organisatsioonid suurendavad oma investeeringuid erinevatesse arvutirakendustesse, nagu tekstitöötlusprogrammid, elektronpost, arvutustabelid, andmehaldus ja graafika, võib selliste arvutitööriistade pakutav tootlikkuse tõus jääda sageli kasutajate halva heakskiidu tõttu realiseerimata.

Muu hulgas osutatakse näidetele olulistest erinevustest arvutitega seotud tajutavas kasulikkuses ühe organisatsiooni erinevates osakondades, millest ühes oldi uue infotehnoloogilise tööriista suhtes innustunud. Teine osakond lükkas aga sama süsteemi sobimatuna tagasi.

Praeguseks on arvuti igas osakonnas ja iga osakonna töötaja taskus on veel üks arvuti, tema kotis kolmas ja kodust leidub ilmselt veel midagi. Toonane kahtlus ja küsimusepüstitus tundub tagasi vaadates sinisilmse ja poeetilise naiivsusena. Loomulikult tahavad kõik endale arvuteid ja nende erinevaid vorme nutitelefonidest televiisorite, mängukonsoolide, autode, koduautomaatika ja kasvõi tolmuimejani.

Huvitav, kas töökohale tehisintellekti toomise küsimus ja üleüldse selle küsimine paistab kunagi sama lapsemeelsena. Ettevõtetele tarkvara valmistav Workday viis lõppenud aasta novembris ja detsembris 15 riigis läbi küsitluse, kuhu kaasati 1375 ettevõtte juhti ja 4000 reatöötajat. Kuigi tegemist on alles algusega, ollakse jõudnud faasi, milles esialgsed tehisintellektiga seotud fantaasiad on saamas tegelikkuseks ja osaliselt kõigile kättesaadavad.

Mõneti üllatava tulemusena leiti, et võrreldes varajaste ootustega usaldamatus tehisintellekti suhtes on pigem suurenenud. Ebakindlus esineb organsatsiooni kõikidel tasemetel. Juhtkonna tasandil tervitab TI saabumist 62 protsenti vastajatest. Sama paljud usuvad, et nende organisatsioon tegutseb tehisintellekti rakendamisel vastutustundlikul ja usaldusväärsel moel.

Töötajate näitajad on juhtidest madalamad, vastavalt 52 protsenti tervitavad ja 55 protsenti usuvad, et töökoht on TI rakendamisel kõigiga arvestav. Järelikult ei usalda seda tehnoloogiat ega organisatsiooni kavatsusi ning võimeid TI vastutustundliku juurutamise suhtes kolmandik juhtkonnast ja pooled töötajatest. Uuringu korraldajad hoiatavad, et suurimaks tehisintellekti rakendamist saatvaks riskiks, millega organisatsioon silmitsi seisab, on usaldamatuse põhjustatud halvatus, tööprotsesside seiskumine. Ilmselt sisaldab antud vihje passiivset ja aktiivset vastuseisu, konflikte ning streike.

Samas osutab uuring huvitavale vastuolule. Kui umbes pooled töötajatest väljendasid TI rakendamise suhtes usaldamatust, siis pea kaks kolmandikku töötajatest uskusid, et TI tulemusel toimub töökorralduses oluline muutus, nihe paremuse poole. Juhtkonna seas jagas seda optimismi mõni protsent vähem vastajaid. Antud tulemust võib tõlgendada varjatud pingena, milles töövõtjad loodavad uue tehnoloogiaga saavutada paremaid töötingimusi, aga juhtkonna huvid on seotud pigem tootlikkusega. Suuremast pildist võib samas välja lugeda, et vastajad on segaduses ega tea isegi, mida kardetakse ja mida loodetakse.

Antud oletust toetab kasvav lõhe küsimuses kuivõrd TI rakendamine peab hoidma inimese keskse lähenemise prioriteeti. Töötajatest usuvad 42 protsenti, et nende ettevõttel pole selget arusaama, milliseid inimeste töid täielikult asendada ja mis nõuavad endiselt nende osalust.

Iga neljas tööline ei uskunud, et omanikud seavad töötajate huvid TI rakendamisest kõrgemale – et nad eelistavad kiirusele inimestest hoolimise ja rakendavad uut tehnoloogiat vastutustundlikult ning usaldusväärsel moel. Samad kahtlused esinesid umbes iga kuuenda-seitsmenda juhtkonna liikme puhul, kuigi 70 protsenti juhtkonnast oli veendunud, et TI rakendamisel säilitatakse inimese võim.

Mõlemaid vastajate gruppe liitis soov, et suure ohuga TI-rakendused peavad alluma inimeste kontrollile, seda tehnoloogiat peab arendama ja kaasama nii, et inimesed saaksid selle protsesse üle vaadata ja vajadusel sekkuda.

Vaadates praeguseid töötajaid, on neist suurem osa on üpris passiivse arvutikasutajad, kes tegutsevad masinas toimuvaid protsesse mõistmata ja nendesse sekkumata. Töötajat huvitab peamiselt, et töö saaks tehtud, töötajale võimalikult mugavalt ja kasulikult.

Arvutiajastu eel esines samuti palju hirme ja poleemikat, millest osa realiseerusid. Neile lisandus seni ettenägematuid väljakutseid, mille tõttu kannatavad praegu nii sotsiaalsed suhted kui ka tervis. Kõigest hoolimata rassitakse tummalt edasi ja küsitakse arvuteid juurde. Ilmselt kordub kõik ka tehisintellekti puhul.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

Kokkuvõttes võib öelda, et tehisintellekti areng toob kaasa nii lootusi kui ka hirme. Ehkki võime loota efektiivsemat ja täpsemat teenust erinevates valdkondades, kaasnevad sellega ka mured andmekaitse, privaatsuse ja töökohtade kadumise pärast. Ajalooliselt on uue tehnoloogia kasutuselevõtul alati kaasnenud ohud ja väljakutsed ning on oluline, et ühiskond valmistuks nendeks ette, pidades silmas nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Arvutiajastu eelloo kogemustest saame õppida ja paremini mõista, kuidas kohaneda tehisintellekti tulevikuga.