Tatunts: oma võimete proovilepanek on osa mu leinaprotsessist | Inimesed

Tatunts, kes kaotas oma poja tragilise õnnetuse tagajärjel, räägib oma võitlusest leinaga ja kuidas ta kasutab oma füüsilist jõudu ja vastupidavust, et leida lepitust ja tasakaalu oma elus. Ta jagab, kuidas tema elu on pärast kaotust muutunud ning kuidas ta oma tugevustele ja võimetele toetudes on suutnud leida uue eesmärgi ja motivatsiooni. Tema inspiratsioonikõne paneb proovile traditsioonilised arusaamad leinast ning julgustab inimesi proovile panema oma võimeid ja tugevust, et leida rahu ja õnne elus.

Arnold Rein Tatunts läheb ekstreemsele üle Atlandi sõudmise võistlusele ehk meeste keeles vaimsele katsumusele, mis kestab üle 40 päeva ning kus mehed peavad neljakesi hakkama saama üheksa meetri pikkuse ning poolteist meetrit laia paadiga. Tatuntsi sõnul on raskele katsumusele minek seotud tema isaks saamisega.

“Me läheme ookeanisõudepaadiga üle Atlandi ookeani,” ütles Rakett69 Teadusstuudiote tegevjuht Arnold Rein Tatunts, kes läheb koos kolme sõbraga osalema üle Atlandi ookeani sõitvale võistlusele. “Meid ootab ees 4800 kilomeetrit armutut ookeani natuke vähem kui kahe aasta pärast. Miks me seda teeme, siis meil kõigil on oma motivatsioon.”

Tatuntsi sõnul on ta kaua sellele küsimusele vastust otsinud, miks ta tahab enda piire kombata ja on leidnud sellele küsimusele kaks vastust. “Need mõlemad vastused on seotud minu isaks saamisega,” meenutas Tatunts. “Kaks ja pool aastat tagasi juhtus meie peres tore ime, aga mõnikord on positiivsel asjal ka oma varjukülg. Aga just keerulised teemad ongi need, mis meid kannustavad midagi suurt või teistsugust tegema.”

Tatuntsi arvates on ta isana või lapsevanemana läbi kukkunud. “Ma tunnen, et ma ei ole hakkama saanud oma pere kaitsmisega. Võib olla olen ma liiga enesekriitiline, aga seda ütleb mulle mu sisemine hääl.”

“Meie lapseootus algas väga rõõmsates toonides, ühel hetkel saime teada, et ootame kolmikuid. Aga läks nõnda, et 26. rasedusnädalal läksime juba haiglasse sünnitama. Aeg oli lihtsalt niivõrd varajane laste sünniks, et kõik lapsed küll sündisid, aga kõik lapsed kahjuks tänaseni elus ei ole. Sellest tulenevalt on raskus jäänud õlgadele”

Teine pool soovist minna oma võimete piire avastama oli Tatuntsi arvates selles, et varajase sünni tõttu on pojal omad keerukused ja tema rada ei saa olema kerge. “Tehes midagi sellist, kus ma ise otsustan, kus on minu võimete piirid, suudan ma anda ka oma pojale kaasa inspiratsiooniallika, motiveerida teda pingutama ja vaeva nägema, et ta ei annaks alla, kui on raske. Tema ise on see, kes otsustab, milleks ta võimeline on.”

“Võibolla see on osa eneseotsimis- ja leinaprotsessist,” mõtiskles Tatunts. “Võibolla on see viis enesekindlamalt ja ilma selle taagata edasi minna, aga samas ma teadvustan, et tõenäoliselt see on miski, mis jääb mind kogu eluks saatma. Need ei ole sündmused, mida saab lihtsalt maha jätta.”

Üle Atlandi sõudmise võistluse kohta sai ta infot nii, et sattus vaatama täiesti juhuslikult üht videot, kus neli ägedat naist Atlandi ookeani ületasid. Üllatavalt palju läbib selle võistluse inimesi, kes ei ole professionaalsed sportlased.

“Start on Kanaari saartel ja me sõidame üle Atlandi Kariibi saartele. See ei ole toetatud võistlus, me peame kõigega ise hakkama saama. Tõenäoliselt selle 40 päeva jooksul, mil me ookeani ületame, näeme me ühe korra teist paati. Tavaliselt see üks saatepaat, mis kõikide paatide peal on, käib ja vahetab kaamerate mälukaarte, mis vahepeal täis saavad,” lisas Tatunts.

Sõudmistingimused on karmid ja ettearvamatud. “Lugesin ühe tiimi kohta, kes kirjutas, et neil olid kohati 12-meetrised lained. Kogu elu käib üheksa meetrit pikas ja kõige laiemas kohas poolteist meetrit laias ookeanisõudepaadis. Kokku kaalub kõik 1,3 tonni.”

Teised tiimiliikmed on Floridas, NASA juures kriisiolukordades toimivat meeskonnatööd uuriv kosmosepsühholoog Andres Käosaar, puidukeemik ja motomatkaja Kait Kaarel Puss ja geneetik ning maratoonar Karl Jürgenstein.

Võistluse ajaloos on tiime, kes on vaimselt murdunud ja alla andnud. “On olnud neljaseid tiime, kus kaks liiget on otsustanud ära minna ning kaks allesjääjat on siis pidanud neljase paadiga lõpuni sõitma. See on ränk vaimne katsumus. Aga meil on piiratud aeg ja piiratud ressursid ning üldse ei tahaks igavalt elada,” ütles Tatunts.

Tiimil on idee, tahtmine, isiklik panus ja nüüd hakkavad nad otsima endale erinevaid partnereid. “Meie neljane paat koos paadiostu, varustuse, toidu, treeningute, transpordi ja võistlustasudega kokku maksab 200 000 eurot. Me oleme kaasanud oma tegevusse kaks heategevusorganisatsiooni, kes on meie tiimiliikmeid erineval moel kõnetanud. Läbi nende saame selle rahaga teha enamat. Need on Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond ja Peaasi.ee”

Tatuntsi lugu on inspireeriv ja julgustav, sest see näitab, kuidas proovilepanek ja eneseületamine võivad olla osa leinaprotsessist. Tema lugu näitab, kuidas spordil ja enesekindlusel võib olla positiivne mõju inimese vaimsele tervisele ja kuidas leinast ülesaamine võib olla võimalik läbi erinevate tegevuste ja kogemuste. Nähes, kuidas Tatunts on suutnud oma rasketel aegadel endaga hakkama saada ja vastu seista, saame lootust ja inspiratsiooni ka enda elus esilekerkivatele väljakutsetele vastamiseks. Tema lugu õpetab meile, et eneseületamine ja tahte jõud võivad olla võtmetähtsusega raskustega toimetulekul.