Tartus selgitatakse esimesed Eesti meistrid sportronimises | Teised alad

Tere tulemast Tartusse, kus selgitatakse Eesti esimesed meistrid sportronimises ja teistes põnevatel aladel. See sündmus toob kokku parimad sportronijad üle Eesti, et võistelda tiitli nimel ja näidata oma oskusi. Lisaks sportronimisele on kavas ka teisi põnevaid alasid, mis pakuvad silmailu ja põnevaid võistlusi. Tulge ja elage kaasa võistlustele ning avastage uusi spordialasid Tartus!

Eesti Ronimisliit korraldab koostöös Ronimistehasega 20.-21. jaanuaril Tartus esmakordselt sportronimise Eesti meistrivõistlused.

Eriliseks muudab võistluse ka asjaolu, et esimest korda Balti- ja Põhjamaades toimub võistlus olümpiadistsipliinis ehk kombineeritud bouldering’ist ja raskusronimisest (inglise keeles Boulder & Lead Combined Format).

Kahel päeval toimuv võistlus toob kohale nii Eesti ronijateparemiku kui maailmatasemel rajakeerajad välismaalt. Esimesel päeval toimuvatesse kvalifikatsioonivoorudesse on end kirja pannud juba üle saja võistleja. Pühapäeval toimuvatesse finaalidesse pääseb kaheksa paremat naist ja kaheksa paremat meest.

Kvalifikatsioonivoorudes saab iga võistleja esmalt ronida kaheksa boulder-rada, mis on lühikesed, kuid jõulised. Iga raja ronimiseks on aega neli minutit. Edasi liigub võistleja köieronimissaali, kus teda ootavad neli 12-meetrist raskusronimise rada. Iga raja ronimiseks on seal aega viis minutit.

Pühapäeval selgitatakse finalistide hulgast parimad välja nelja boulder– ja ühe raskusronimisraja tulemuste alusel. Eraldi rajad on meestele ja naistele. Lisaks peetakse eraldi arvestust ka juunioride kategoorias (17-19-aastased). Finaalvõistlusele on ka pealtvaatajad oodatud. 

Võistlus toimub Tartus Ronimistehase ruumides. Bouldering formaadis võistlusi on Ronimistehas ka varem edukalt korraldanud, kuid raskusronimise jaoks valmis eraldi saal lõplikult alles sel nädalal ja nädalavahetuse võistlus ongi täiesti esimene kord, kui ronijad uut saali kasutada saavad.

Ronimistehase tegevjuhi Rees Juurmaa sõnul on uue saali rajamine saanud võimalikuks ainult tänu terve Tartu ronimiskogukonna usule, pühendumusele, entusiasmile ja kaasatusele. “Tuhandete vabatahtlike tundide tulemusena saab Ronimistehasest nüüd mitte ainult Tartu ronimise kodu, vaid kogu Eesti ronimise epitsenter. Sipelgapesa, kuhu koonduvad kõik ronimise sihtgrupid lastest täiskasvanuteni ja harrastajatest sportlasteni, tõstes ronimise kui spordiala ja vabaaja tegevuse uutesse kõrgustesse,” on Juurmaa tuleviku osas optimistlik. 

Eesti Ronimisliidu president Kristiina Toots ütleb, et Eesti Ronimisliit otsustas võistluse korraldada just olümpiaformaadis, et tuua värskust ja uudsust Eesti võistlusmaastikule. “Viimastel aastatel on bouldering-ronimine teinud Eestis läbi tõelise buumi. Bouldering on ala, mis ei vaja ei köietööoskust ega ronimisspetsiifilist ettevalmistust. Igaüks võib sellega pihta hakata. Tänu sellisele kättesaadavusele on bouldering-võistlused väga populaarsed, ligi 200 osalejaga. Olümpiaformaadiga püüame fookust tuua ka raskusronimisele, sest see ala on viimastel aastatel jäänud tagaplaanile võistluste kontekstis.”

Toots lisab, et olümpiaformaadis võistlus on ka haridusliku eesmärgiga. “Saame nii osalejatele kui ka pealtvaatajaile olümpiaformaadi reeglid veidi selgemaks teha, nii et Pariisis toimuvaid mänge vaadates saaks iga olümpiaspordisõber aru, kuidas punktid kujunevad ja kohad jaotuvad.”

Kaljuronimise erinevate distsipliinide lühikirjeldused:

Bouldering ehk rahnuronimine – ronitakse ilma köieta kuni 4,5 m kõrgusele. Rada koosneb keerulistest, jõulistest ja tihti dünaamilistest liigutustest. Võistleja peab suutma nelja-viie minuti jooksul raja ära ronida ehk kõige kõrgemast nukist kahe käega kinni hoida. Katsete arv ei ole piiratud, kuid punkte saab ainult raja keskel olevat zone-nukki kasutades ja top ehk kõige kõrgemast nukist kinni hoides.

Raskusronimine – ronitakse köiega altjulgestuses 12 meetri kõrgusel. Umbes iga meetri järel on seinal julgestuspunkt, millest ronija on kohustatud köie läbi panema. Võistleja näeb rada esimest korda alles võistlusareenile astudes ning tal on vaid üks katse raja läbimiseks (aega on kuus minutit). Mida kõrgemale ronija jõuab, seda rohkem punkte ta teenib.

Kokkuvõtvalt võime öelda, et Tartsus toimunud esimesed Eesti meistrivõistlused sportronimises olid edukad ja tõid kaasa palju elevust ning põnevust nii osalejate kui ka pealtvaatajate seas. Lisaks tõusis esile ka teiste spordialade võistluste mitmekülgsus ja kõrge tase. Sündmus tõestas, et spordiarmastus ja oskustepagas on Eestis väga mitmekesine ning mitte ainult traditsioonilised alad vääriksid tähelepanu. Olukorras, kus sporti on vaja rohkem väärtustada ja populariseerida, on sellised võistlused kahtlemata oluliseks sammuks õiges suunas.