Tartu-Riia rongiliini rahastust riigieelarve strateegias sees pole | Eesti

Tartu-Riia rongiliin on elutähtis ühendustee, mis ühendab Eesti ja Läti suurlinnu ning on oluline transpordiühendus Balti riikide vahel. Üllatuslikult aga ei ole see rongiliin leidnud kohta riigieelarve strateegias, jättes paljud küsimused vastuseta. Kuidas saab olla, et nii oluline transpordiühendus ei ole riigieelarves prioriteet? Kas see jätab mõjutama piirkonna arengut ja majandust? Selles artiklis uurime, mis on Tartu-Riia rongiliini rahastamise olulisus ja miks see peaks olema riigi jaoks prioriteetne küsimus.

Riik on eraldanud raha Tartu-Riia rongiliini käivitamiseks, kuid riigieelarve strateegia aastateks 2025-2027 liinile raha ette ei näe, ütles kliimaministeeriumi transpordi asekantsler Sander Salmu Vikerraadio saates “Uudis+”.

Rongiliini kõige hilisem käivitamiskuupäev Salmu sõnul on 1. oktoober,
aga me loodetavasti saame mõned kuud varem liini käivitamisega alustada, sõnas Salmu.

Kuigi aasta lõpus väitsid lätlased, et nende pakkumust Riia suunal rongiliikluse teenindamiseks ei isegi kaalutud kuigi see oli odavam kui Elronil, siis Salmu sõnul lätlaste pakkumine nüüd nii odav ka ei olnud.

“See oli odavam numbriliselt küll, aga kui me vaatame asja tervikuna ehk väljumiste aegasid, kas need sobiksid liini kasutamiseks, kas rongide kvaliteet, mis on neil võimalik pakkuda, vastaks reisijate ootustele, siis ma pigem ütleks, et mitte. Piltlikult öeldes tühja rongi eest maksta natukene vähem, selmet meil on hea kvaliteetne teenus, mille eest me oleme nõus natuke rohkem maksma,” rääkis Salmu.

Kui lätlaste pakkumuses algaks reis Tartust hommikul kell 4, siis Elroni rongidel oleks võimalik kujundada graafik esialgu Tartu-Valga rongi pikendusena. “Meil on veeremipark piiratud, aga kui meil tulevad uued rongid, siis on võimalik panna Tartu-Riia ühendus käima lähtuvalt kõige paremates kellaaegadest,” rääkis Salmu.

Praegu on Eesti riigieelarves raha selle rongi käigushoidmiseks ainult käesoleval aastal 300 000 eurot.

“Raha on täna rongiliini käima panemiseks, aga edasi riigieelarvestrateegias riigieelarves neid vahendeid ei ole, see on nüüd sügisel siis riigieelarve
läbirääkimiste üks teema, mis meie poolt lauda tuleb,” rääkis Salmu.

Tema sõnul võib minna nii, et Tartu-Riia rong sõidabki käesoleval aastal kolm kuud ja jaanuarist enam ei sõida, aga see on poliitikute otsustada.

Rongiliin vajaks väidetavalt dotatsiooni 100 000 eurot kuus ja bussifirma Lux Express on oma kogemusele toetudes väljendanud kahtlust, kas see tasub ära.

“Täna on hinnanguline reisijate arv ühel väljumisel, mida Elron on prognoosinud, 40 reisijat. Ma väga ei tahaks hakata vastandama bussi ja rongitransporti, aga võib-olla lihtsalt ühe aspektina saan välja tuua, et ka nimetatud bussiettevõtte puhul enamus nende väljumisi on pikendus Peterburi liinile. Ja nüüd tekibki küsimus, et kas igale liinile ka jätkus Tartust Riiga bussipileteid,” ütles Salmu.

“Tõsi ta on, et iga liini käimapanemise puhul see vajab harjumist inimestel, et selline võimalus on ja kokkuvõttes ikkagi konkureerime autoga ehk et autosõitjad on meie põhiline sihtgrupp, keda mõjutada. Et inimesed autost tuleksid ühistransporti: bussi ja rongi peale. Bussil on omaette võimalus, bussil on paindlikkus. Rongiga me räägime täna Riia kesklinna sõitmisest, kuid bussi puhul on sul see paindlikkus sõita edasi lennujaama. Ehk et ma usun, kui inimestel tekib harjumus ühistransporti kasutada, siis jätkub kasutajaid mõlemale sihtgrupile,” rääkis Salmu.

Ta lisas, et kui küsida inimeste arvamust, milline on eelistatud transpordiühendus pikemate vahemaade puhul, siis kindlasti eelistatum on rong. “See loob võimaluse autode kasutamisest loobumiseks ja loob eelduse ka turismigruppidel liikuda Tartu ja Riia vahet,” sõnas Salmu.

Haapsalu raudtee on poliitiline valik

Saatejuhi küsimusele, kas Haapsalu raudtee ehituseks saaks kasutada CO2 kvoodi müügist saadud raha, nagu väitis Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Reili Rand, vastas Salmu, et CO2 vahendeid tõesti saab raudtee arendamiseks kasutada.

“See võimalus on olemas. Minu kui ametnike vaatest rääkides, siis ametnikel peavad seisukoha võtmiseks olema mingid põhimõtted, millest lähtuda, vastasel juhul on tegemist isikliku arvamusega. Ja ma ütleks, et kogu või suure osa transporditaristu arendamise puhul numbrilistest väärtustest lähtudes paljusid investeeringuid ei oleks mõistlik teha. Seetõttu need arendusotsused ongi paljuski poliitiliste valikute küsimus,” rääkis Salmu.

Ta lisas, et ametnike eesmärk ja roll on ära selgitada, millised on esiteks alternatiivid, millised on vajadused erinevates kohtades. “Üks asi on raudtee valmis ehitada ja teine on see, et kas meil on piisavalt dotatsiooni, et sellel raudtee peal korraliku ja püsivat ühendust hoida,” sõnas Salmu.

Kokkuvõttes võib öelda, et Tartu-Riia rongiliini rahastamine riigieelarve strateegias pole hetkel kavas. Samas on oluline meeles pidada, et infrastruktuuri arendamine ja transpordiühenduste parandamine on oluline tegur nii majanduse kui ka rahvusvahelise koostöö seisukohalt. Seega võib tulevikus oodata, et see küsimus tõusetub uuesti ning võidakse leida uusi viise ja vahendeid selle olulise rongiliini rahastamiseks. Jääme lootma, et tulevikus saavad Eesti ja Läti vahelised transpordiühendused veelgi tugevamaks ning Tartu-Riia rongiliin saab kasu kõigist osapooltest.