Tammsaare muuseumis avati näitus “Sada aastat soode kuivendamist Vargamäel” | Muuseumid

Tere tulemast Tammsaare muuseumisse! Oleme äärmiselt põnevil teatades, et meie muuseumis on avatud uus näitus “Sada aastat soode kuivendamist Vargamäel”. See näitus tutvustab Eesti ajaloo olulist osa – soode kuivendamise protsessi Vargamäe kandis. Avastage, kuidas see tegevus on mõjutanud kohalikku kogukonda ja loodust ning kuidas see on muutnud Vargamäe maastikku. See on haruldane võimalus saada ülevaade sellest olulisest teemast Eesti ajaloos. Tulge ja avastage koos meiega selle põneva näitusega!

Eesti kirjanduse päeva tähistatakse Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval. Sel puhul avati kirjaniku sünnikoha muuseumis Vargamäel aastanäitus “Sada aastat soode kuivendamist Vargamäel”. Näitus on osa kirjanduse peonädala sündmustest Järva vallas.

Tammsaare muuseumi varahoidja Siiri Kvell ütleb, et rehe all avatud näituse “100 aastat soode kuivendamisest Vargamäel” idee pärineb külastajailt, kes otsivad kirjandusliku Vargamäe jälgi. “Need kõige suuremad muutused siin kohapeal toimusid umbes saja aasta jooksul. Hakkasid peale kuskil 1860.–1870. aastatel ja kõige suuremad kuivendustööd tehti siis aastatel 1960–1970,” ütles Anton Hansen Tammsaare Muuseumi Vargamäel varahoidja-kuraator Kvell.

Siiri Kvell lisab, et nii pole ka juhus, et maastiku kujundamisel on ka romaanis “Tõde ja õigus” oluline koht. Lugedes saame osa inimese võitlusest maaga ja Vargamäe Andrese unistusest. Näitus käsitleb suurromaani esimest ja viimast osa, kuidas romaanielu läheb kokku päriseluga. “Talu oli väga suur, siin oli ikka 38 hektarit maad, millest hea põllumaa oli ainult 15 hektarit. Ülejäänud kõik oli soine heinamaa, karjamaa ja raba ja neil ei olnudki metsa. Siin igal pool on näha mets, aga tollel ajal kõik oli lage ümberringi. Lage soo,” lisas Kvell.

Albus pole omakandi kirjanikku kunagi unustatud. Tänasel päikesetõusul kogunes Albu koolipere Tammsaare ausamba juurde, kus heisati eesti kirjanduse päeva auks riigilipud, kuulati lastekoori laulu, loeti Tammsaare loomingut ja asetati lilli kirjaniku mälestuseks. Fredi Sannamehe kujundatud ausammas Järva-Madise vallamaja ees avati 30. augustil 1936, tagasihoidliku inimesena kirjanikuhärra samba avamisel mõistagi ei osalenud. “Kui oli tema 50. juubel Estonia kontserdisaalis, siis ta ise hiilis sealt kõrvale, ta ei läinud üldse oma juubelile. Talle väga vist ei sobinud sellised suured üritused,” arvas Kvell.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Tammsaare muuseumi “Sada aastat soode kuivendamist Vargamäel” näitus on väga oluline kohaliku ajaloo ja kultuuri kontekstis. Näitus annab ülevaate sellest, kuidas soode kuivendamine on mõjutanud Vargamäe piirkonda viimase saja aasta jooksul. Lisaks pakub see ülevaadet sellest, kuidas muutused maastikus on mõjutanud kohalikke elanikke ja nende eluolu. Näitus on suurepärane võimalus õppida rohkem Eesti ajaloost ning näha selle mõju lähedal asuvale kogukonnale. Soovitame kindlasti külastada seda huvitavat näitust, et avastada rohkem selle piirkonna ainulaadsest ajaloost ja arengust.