Talv on katnud ligi veerandi Läänemerest jääga | Eesti

Tervitused kõigile Eesti looduse ja talve armastajatele! Tänavune talv on teinud midagi erilist – ligi veerandi Läänemerest on kaetud jääga. See on üks suurimaid jääkatteid viimase kümnendi jooksul. Jääkatte tekkimine on loonud kauni vaate merele, samuti tugevdanud looduslikku ökosüsteemi. Talvised tingimused on andnud võimaluse nautida Läänemere ilu uuel moel ning pakkunud põnevust kõigile jääretkelisi huvitavatele inimestele. Tulge ja avastage Eesti talve võlusid!

Vara alanud talv on üle pika aja jätnud Läänemere jää alla. Eesti jäämurdja EVA-316 on juba kaks kuud abistanud abivajajaid Pärnus, kus jää ulatub Kihnu saareni.

Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi direktor Rivo Uiboupin rääkis, et Läänemerest on praegu jääga kaetud alla veerandi pindalast ehk 80 000 ruutkilomeetrit. Uiboupini sõnul on jäätekk tingitud tänavusest varajasest külmast talvest. Erakordne on see, kui varakult esimene jää tekkis, isegi Eesti ranniku vetesse. 

“Novembri lõpus alanud esimene külmalaine jahutas veetemperatuuri maha. Jaanuari alguses olnud külmad ilmad aitasid jääkatet kasvatada. Nüüdne külmalaine kasvatab seda jääkatet veelgi,” ütles Uiboupin.

Lähiajaloost on võtta talvesid, kus pole üldse jääd olnud. Paar aastat tagasi olid sellised talved, kus 80 000 ruutkilomeetrini on jõutud kogu Läänemeres alles märtsi või veebruarikuus.

Transpordiameti jäämurde koordinaator Martin Kaarjärv sõnas, et novembri lõpus hakkas Pärnus jää tekkima. Kaarjärv märkis, et Eesti jäämurdja EVA-316 on kahe kuuga laevu abistanud 32 korral.

“Detsembri alguses me alustasime. Korra tulid soojad peale, siis oli natukene vähem, aga praegu on Pärnu lahes jääd 20 miili, kuni Kihnu saareni,” ütles Kaarjärv.

Vahepeal said suuremad laevad Pärnu lahes liikuda ilma jäämurdja abita, kuid praegu vajavad jäämurdja abi kõik laevad Pärnu lahes. Jää alla on Eestis jäänud ka Väinameri.

“Väinamere lootsimine lõpetati korra ära. Seni kuni olukord paremaks ei lähe, ei saa Väinamerre läbi väina ükski laev. Reisipraamid aga töötavad edasi, neil ei ole probleemi.”

Läänemerel tegelevad jäämurdmisega Venemaa, Soome ja Rootsi – mujal piirkondades pole Kaarjärve sõnul jäämurdjat vaja. Rootslastel on väljas viis jäämurdjat ning soomlastel seitse.

Uiboupini sõnul ennustatakse üldiselt, et tulevikus on vähem karmimaid ja rohkem leebemaid talvesid.

In conclusion, the fact that nearly a quarter of the Baltic Sea is covered in ice during the winter is a significant event for Estonia. This natural phenomenon not only affects the marine ecosystem and wildlife but also has an impact on the economy and daily life of the people living in the coastal areas. It is a reminder of the harsh and beautiful nature of the region, and it serves as a symbol of the resilience and adaptability of the Estonian people. Overall, the frozen Baltic Sea in winter is a unique and integral part of Estonia’s natural environment.