Tallinna Inglise Kolledži abiturient tunnistas, et kardab, et õpetajate streik võib tekitada karjaefekti ning kahjustada tema eksamite ettevalmistust. Enam kui 20-aastase kogemusega õpetajad on otsustanud streikida palgatõusu nõudmisel, jättes kooli tundidega vahele. Õpilased tunnevad, et nende haridus kannatab õpetajate ja valitsusevahelise võitluse tõttu ning see tekitab neis ärevust tuleviku osas. Kas õpetajate streik toob kaasa karjaefekti ning kuidas see mõjutab õpilaste tulevikku, on hetkel paljude noorte meeltes küsimusena.
Saates “Hommik Anuga” olid külas kolm õpilast erinevatest Tallinna koolidest, kes vaatasid ette peagi algavale streigile.
Kaarli Kooli 9. klassi õpilane Elli Tamm ütles saates “Hommik Anuga”, et tema läheb rõõmuga kooli. “Mulle meeldib seal, meil on väga toredad ja naljakad õpetajad, meil on tore seltskond ja meeldib õppida ka,” sõnas ta ja tõi välja, et kuigi ta on käinud ka Tenerifel koolis, meeldib talle ikkagi väga just Eesti koolisüsteem.
“Mulle meeldib see, et õpetajad muretsevad Eestis rohkem meie hinnete pärast ja kui läheb halvasti, siis nad pakuvad konsultatsioone, nad aitavad kaasa, et me saaks parandada oma hindeid, aga kui sa Hispaanias said halva hinde, siis ei saanud enam midagi teha,” ütles ta ja lisas, et samuti tundub Eestis hariduse kvaliteet kõrgem.
Gustav Adolfi gümnaasiumi 10. klassi õpilane Ekke Henk sõnas, et õpetajad võiksid ja peaksid palka juurde saama. “Küsimus on lihtsalt selles, kust seda raha võtta,” rõhutas ta ja mainis, et see ei ole lihtne probleem. “Aga ma loodan, et meie riiki on juhtimas inimesed, kes suudavad mingisugusegi lahenduse leida,” ütles Henk, rõhutades, et kõige rohkem kardab ta praegu abituuriumi pärast. “Nendel on eksamid tulemas, nemad kaotavad praegu väga vajalikku aega, et nendeks õppida.”
Tallinna Inglise Kolledži 12. klassi õpilane Sander Laas mainis, et tema ise väga ei muretse, et tal midagi streigi tõttu õppimata jääks. “See on tegelikult lihtsalt koduõpe, see on sama, mis oli koroona ajal,” selgitas ta ja lisas, et pigem kardab ta, et streigiga tekib karjaefekt. “Streikimine peaks olema selline tegevus, mille iga õpetaja mõtleb individuaalselt ise läbi, kas ta tahab seda teha ja kas tal on vaja seda, aga ma kardan, et tekib see efekt, et kuna kõik teised streigivad, siis lähen mina ka.”
“Ma panekski kõigile õpetajatele väga südamele, et mõelge see isiklikult läbi, enne kui pea ees streikima lähete,” mainis Laas.
Kokkuvõttes võib öelda, et Tallinna Inglise Kolledži abiturientide hirm streigi karjaefekti tekkimise pärast on mõistetav. Ehkki streik on oluline vahend õpilaste häälte kuuldavaks tegemiseks, võib see kaasa tuua ka lõhestumise ja pingete tekkimise kooli kogukonnas. Oluline on leida tasakaal õpilaste õiguste kaitsmise ning kooli rahumeelse toimimise vahel. Loodetavasti suudavad kõik osapooled leida konstruktiivseid lahendusi, mis võimaldavad arutelusid ja muudatusi ilma lõhestumise ja konfliktideta. Oma murede ja arusaamadega peaksid õpilased kindlasti pöörduma kooli juhtkonna poole, et leida ühiselt parimad lahendused.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus