Tallinn, Eesti pealinn, on otsustanud tõukside parkimisala laiendada ja piirkiirused alla tuua, et parandada linna liiklusolusid ja suurendada ohutust. Selleks, et luua rohkem ruumi tõukerataste parkimiseks ning vähendada liiklusõnnetuste ohtu, kavatseb Tallinn astuda samme, mis soodustavad keskkonnasõbralikku liikumist ning parandavad linnaelanike igapäevaelu. Uued meetmed on suunatud nii kohalikele elanikele kui ka turistidele, kes soovivad nautida Tallinna ilu ja kultuuri ilma liiklusega seotud mureteta.
Meediasse on jõudnud Bolti ja Tuule vaidlus, kus esimene tegi ettepaneku kokkuleppeks, et elektritõukside piirkiirus võiks Tallinna kesklinnas olla 20 kilomeetrit tunnis, teine aga vastas, et sel poleks soovitud mõju ning et ei kavatse selle plaaniga kaasa tulla.
Tallinna abilinnapea Svet ütles, et kahe rendifirma “konkurentsimäng” ja vastastikune süüdistamine ei oma mingit seost reaalse eluga ning et Tallinn on koos politseiga selgel seisukohal, et tõukerataste liikumiskiirust tuleb piirata.
“Reaalne elu on see, et nii Tallinna linn kui ka politsei- ja piirivalveamet on väga selgelt selle poolt, et piirata tõukerataste liikumiskiirust. Põhjus on selles, et tõukerattad liiguvad liiga kiiresti seal, kus on ka jalakäijad ja asetavad neid ohtu. Ja meie hinnangul on olukord mustvalge. Siin ei ole mingit poolt- või vastuargumentide kaalumist,” lausus Svet.
Poiltsei- ja piirivalveamet (PPA) kinnitas ERR-ile, et nad on nõus, et piirkiirus peaks olema madalam Kesklinna liiklustihedas piirkonnas.
“Leiame, et 20 kilomeetrit tunnis on piisav piikiirus. Erinevates Euroopa riikides on kiiruseid piiratud veelgi madalamateks, arvestades just liiklustihedust. Kiirust on alandatud kohtades, kus erinevad liiklejad puutuvad kokku ja liiklusõnnetused võivad sagedamini juhtuda,” lausus PPA liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss.
Sveti sõnul on Euroopa linnade praktika see, et tõukside piirkiirused on kohati viidud ka alla 20 km/h ning kasutatakse piirkiiruste piirkondlikke erisusi.
“Käisin Oslos paar aastat tagasi, kus juba toona oli nende vanalinna tsoonis kaheksa kilomeetrini tunnis viidud piirkiirus. Tallinna puhul ma ei räägi sellest, et see peab kaheksa olema, aga fakt on see, et see peab olema alla viidud, eriti tihedalt asustatud tsoonides, eriti seal, kus meil ei ole eraldi rattateid. Meie eeldus on tegelikult see, et tõukeratas peab olema rattateel või rattarajal ja kõnniteel sellel kohta ei ole. Väiksematel kvartalisisestel teedel võivad tõukerattad vabalt koos autodega liikuda ja ei juhtu sellest midagi hullu,” lausus Svet.
Kirss märkis, et piirkiirus võiks olla elektritõuksidel senisest madalam Kesklinna piirkonnas ning ka Põhja-Tallinnas, näiteks Telliskivi piirkonnas. “Jooksvalt tuleb jälgida ka seda, et kas selliseid liiklustihedaid piirkondi tuleb juurde, kus peaksime kaaluma sama lahendust,” lisas ta.
Kui kokkulepet ei tule, kasutab linn karmimaid võtteid
Kuivõrd seadused ei anna kohalikule omavalitsusele õigust elektritõukside kiirust reguleerida, siis tuleb piirkiirused paika panna rendifirmadega kokkulepete teel. Tallinn ei ole aga nõus rendifrmade suust “ei” kuulma.
“Me usume, et lõppkokkuvõttes ettevõtted, kes meil turul tegutsevad, ütleme nii, leiavad üles terve mõistuse ja lähevad nende kokkulepetega kaasa. Sest meie arusaamist mööda on olukord väga lihtne. Et me kas suudame omavahel ise leppida kokku selles, kuidas seda teenust korraldada viisil, mis ei ohusta jalakäijaid, või ühiskond hakkab nõudma rangemat piiramist ja hakkab nõudma Pariisi stsenaariumit, kus elektritõuksid sootuks ära keelati,” lausus Svet.
Kirss märkis, et kindlasti ei peaks tõukerattaid ära keelama. “Politsei pole uute lahenduste vastu, aga nendega peaksid käima koos ideed ja lahendused, mis tagavad turvatunde ja ohutuse,” ütles ta.
Veel üks võimalus oleks Sveti sõnul see, et riik annaks kohalikule omavalitsusele õiguse reguleerida tavapäraste aktidega tõukerataste liikumiskiirust ja parkimiskorraldust, nagu seda on tehtud paljudes Euroopa riikides, sealhulgas Lätis. “Aga meie tunne on see, et ju need tõukerattafirmad on nii osavad lobistid, et siiamaani ei ole riigikogu suutnud ühtegi normaalset seadust vastu võtta ja kohalikule omavalitsusele reguleerimisõigust anda,” lausus Svet.
Sveti sõnul pole vaja ülelinnalist piirkiirust, vaid parim lahendus oleks piirkiiruste diferentseerimine piirkondade kaupa.
“Meil on olemas sellised kohad nagu Pirita tee või Reidi tee või Viljandi maantee kergliiklustee, Järvevana kergliiklustee, kus kiirus võib vabalt olla 20 kilomeetrit tunnis ja isegi võib-olla 25. Aga kui me räägime kesklinnast, kohtadest, kus elab väga palju inimesi, kus on koolid, kus on lasteaiad, siis seal see kiirus peab olema alla 20 kilomeetri tunnis,” lausus abilinnapea.
Kohtades, kus on rattarajad, võiks olla kohati piirkiirus 20 km/h, kus aga tõuksid sõidavad kõnniteel, saab piirkiirus olla maksimaalselt 15 km/h, vajadusel ka alla selle, lisas Svet.
Sveti sõnul tuleb tulevikus hakata tõenäoliselt rääkima ka elektritõukside arvu reguleerimisest. “Aga see on tulevikumuusika, see on keerulisem küsimus,” nentis ta.
Parkimistaskuid tehakse juurde, osa ka kesklinnast eemale
Erinevalt piirkiirusest on linna ja rendifirmade vahel olemas kokkulepe, et elektritõukside parkimistaskuid märgistatakse tänavatele sel aastal juurde.
“Esiteks me laiendame parkimistaskute tsooni Raua, Torupilli ja Kadrioru asumile ja Telliskivi kvartalile. Võimalik, et järgmise sammuna me liigume selle tsooniga veel edasi, aga see võtab natuke aega,” lausus Svet.
Kokku lepiti ka see, et parkimistaskuid tehakse kesklinnast eemale.
“Ma ei näe hetkel, et meil oleks võimalik seda teha kogu linnas. Ütleme ausalt, isegi kui Tallinn oleks sellega päri, siis tõukerattafirmad seda ei soovi. Küll aga oleme rääkinud, et rakendaks seda piirkonnakeskustes, nagu Nurmenuku peatuse ümbrus, Pirita keskuse ümbrus, Mustakivi peatuse ümbrus ehk sellised kohad, kus on väga palju ühistranspordipeatusi, kaubanduskeskusi,” lausus Svet.
Teiseks lepiti Bolti ja Tuulega kokku, et bussipeatustesse tõukerataste jätmine keelatakse ära. “Kokkulepe on selline, et järk-järgult, eeldatavasti selle aasta jooksul firmad keelavad tõukerataste parkimise ootekojast paari meetri raadiuses. Kuna meil on neid peatusi 1200 ja isegi natuke rohkem, siis kõikide väljatoomine äppides võtab aega, aga kokkulepe on olemas,” ütles abilinnapea.
Kokkuvõttes võib öelda, et Tallinna plaan laiendada tõukside parkimisala ja vähendada piirkiiruseid on samm õiges suunas. See aitab edendada linna jätkusuutlikku liikumist ja parandada liiklusohutust. Lisaks saavad jalakäijad ja ratturid tunda end tänavatel turvalisemalt. Oluline on, et sellised meetmed võetakse vastu mitte ainult Tallinnas, vaid kogu Eestis, et tagada tõhus ja keskkonnasõbralik liikuvus kõigile elanikele.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus