Tere tulemast! Šveitsi kunstimaastikul on avanenud võimalus tutvuda Eesti kunstniku Anu Põdra loominguga, mis kannab nime “Ruum minu keha jaoks”. See põnev näitus avab uksed Anu Põdra isiklikule maailmale, kus tema kunst väljendab inimese ja keskkonna vahelist suhet. Tema looming kõneleb keha ja ruumi omavahelisest suhestumisest, pannes külastajad mõtisklema inimese ja tema ümbritseva maailma suhte üle. Olge valmis avastama kaasaegset kunsti, mis ulatub kaugemale tavapärasest ning pakub sügavat mõtisklusmaterjali.
Jaanuari alguses avati Šveitsis Suschi muuseumis Anu Põdra loomingut tutvustav suurnäitus “Ruum minu keha jaoks”. Näituse kuraator on eelmise Veneetsia biennaali peanäituse kuraator Cecilia Alemani.
“Ruum minu keha jaoks” on Anu Põdra esimene suurem retrospektiiv väljaspool kodumaad. Tema skulptuuri järgi pealkirja saanud näitusel on väljas üle 40 teose, mis on loodud aastatel 1978–2012 ja pärinevad peamiselt Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja kunstniku pärandvara kogudest.
“Põder on viimase viie aastakümne üks märkimisväärsemaid eesti kunstnikke. Tema looming on alates 1970. aastatest paistnud silma ainulaadse teostuse, originaalse kontseptsiooni ja sügavalt isikliku sisuga. Kuna see aga ei haakunud kuigi hästi tollase Eesti kunstimaastiku peavooluga, jäi see aastateks suurema tähelepanu alt välja. Põder tegeles peamiselt inimkehaga: tema väga kõnekad skulptuurid rõhutavad elu haprust ja mööduvust. Terve oma karjääri jooksul kasutas ta ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, kips, seep, plastik ja puit, mille abil tal õnnestus luua hämmastavalt õrnu ja hapraid assamblaaže,” ütles näituse kuraator Cecilia Alemani, kes valis Anu Põdra teoseid ka 59. Veneetsia biennaali põhinäitusele.
Anu Põder (1947–2013) oli skulptor ja installatsioonikunstnik, kes katsetas järjepidevalt uute abstraktsete vormide ning mitmesuguste materjalidega kipsist ja puust söe ja tekstiilini, valguse, lõhnade ja maitseteni. Põdra varajane looming käsitleb noore naise saamist emaks ja keskealiseks naiseks nõukogude aja lõpuaastatel, hilisemad tööd kommenteerivad taasiseseisvunud Eesti ühiskonnas toimuvaid protsesse.
2017. aastal korraldas Kumu kunstimuuseum suure Anu Põdra retrospektiivi “Haprus on vaprus” (kuraator Rebeka Põldsam) ja andis välja kataloogi, mis said tõukeks kunstniku laiemale avastamisele ja rahvusvahelisele edule. Anu Põdra loomingut on seejärel näidatud 13. Balti triennaalil Vilniuses (2018), Pori kunstimuuseumis (2019), Noisy-Le-Sec’i kaasaegse kunsti keskuse galeriis Pariisis (2019), Liverpooli biennaalil (2021), 59. Veneetsia biennaali peanäitusel (2022) ja viimati 2023. aasta suvel Oslos äsja renoveeritud Rahvusmuuseumis Louise Bourgeois’ ülevaatenäitusel. 2021. aastal omandas Anu Põdra teose “Keeled (Aktiveeritud versioon)” (1998) teise originaali Tate’i kunstimuuseum Londonis. Teose esimene originaal asub Eesti Kunstimuuseumis.
Näitus “Ruum minu keha jaoks” on Suschi muuseumis avatud 2024. aasta 3. jaanuarist 30. juunini.
Kokkuvõttes on Anu Põdra näitus “Ruum minu keha jaoks” Šveitsis avanud uksed kunstimaailma ning tutvustanud Eesti kunstniku loomingut rahvusvahelisel areenil. Näitus on saanud positiivset tagasisidet nii kriitikutelt kui ka kunstihuvilistelt ning on aidanud tutvustada Eesti kunstikultuuri Šveitsi publikule. Põdra teosed on tõstnud esile inimkeha ja -hinge emotsionaalset ja vaimset sügavust, pakkudes vaatajatele uusi perspektiive ning avardades nende maailmapilti. See näitus on samm edasi Eesti kunsti rahvusvahelisel areenil ja võimaldab Anu Põdral jätkata oma loomeprotsessi inspireerivas keskkonnas.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus