Eestis on suur huvi Šveitsi valijate otsuste vastu, kui nemad hääletasid pensionitõusu poolt ja pensioniea tõstmise vastu. See oluline teema puudutab mitte ainult Šveitsi elanikke, vaid ka kogu Euroopat, sealhulgas Eestit. Kas pensionisüsteemi reformimine on vajalik või toob see kaasa rohkem raskusi eakatele inimestele? See on küsimus, mis puudutab igaühe tulevikku. Vaatame lähemalt, kuidas Šveitsi otsus võib mõjutada meie pensionipoliitikat ja vananevat elanikkonda.
Šveitsi valijad toetasid rahvahääletusel riikliku pensioni maksmist 13 korda aastas senise 12 korra asemel. Eraldi algatus tõsta järk-järgult pensioniiga 66 eluaastani kukkus rahvahääletusel läbi.
Laupäeval toetas 58,2 protsenti Šveitsi valijatest riigi ametiühingute liidu algatuse poolt tõsta riikliku pensioni, kirjutab Swissinfo.ch.
Kui varem maksti riiklikku pensioni 12 korda aastas, lisandub alates 2026. aastast 13. pensioni väljamakse. Maksimaalne riikliku pensioni suurus kasvab 2450 Šveitsi frangi võrra aastas 31 850 frangini üksikute inimeste jaoks ning 3675 frangi võrra aastas 47 775 frangini.
Algatus saavutas oodatust suurema võidu: küsitluste järgi ennustati sellele ainult 53 protsendi valijate toetust. Samuti oli valimisosalus üks suuremaid viimastel aastatel, küündides 58 protsendini. Võrdluseks eelmisel aastal peetud parlamendivalimistel andis oma hääle ainult 46,6 protsenti valijatest.
“Meie riigi ühiskondlik kokkulepe toimib veel. See on suurepärane sõnum kõigile, kes on töötanud kogu oma elu. Võim Šveitsis on inimeste kätes. Olen väga uhke meie riigi ja meie demokraatia üle,” ütles Šveitsi Ametiühingute Föderatsiooni juht Pierre-Yves Maillard.
Algatust toetanud Šveitsi sotsiaaldemokraatide esindaja Samuel Bendahan ütles, et tänu algatusele “Tehakse midagi ka normaalse inimeste heaks”, mitte ainult rikaste jaoks.
Parempoolsed erakonnad olid algatuse vastu, viidates selle kallile maksumusele: riigil tuleb leida algatuse heakskiitmise tõttu neli miljardit Šveitsi franki aastas lisaks. Kas raha leidmiseks tõstetakse makse või otsitakse muid võimalusi, otsustavad Šveitsi valitsus ja parlament.
Šveitsi ettevõtteid esindava organisatsiooni Economiesuisse tegevjuht Monika Rühl ütles, et ta oli üllatunud, et algatust toetas nii palju inimesi.
“Õiglaste lahenduste leidmine osutub raskeks, eriti noorte inimeste vaatevinklist,” ütles ta Šveitsi avalik-õiguslikule telekanalile RTS.
Lahendustena pakub ta tulu- või sotsiaalmaksu tõstmist, käibemaksu tõstmist ning valitsuse panuse tõstmist. Viimast ei pea Rühl valitsuse praeguse rahandusliku seisu juures realistlikuks.
Ekspertide sõnul hääletasid inimesed algatuse poolt protestiks.
“Inimesed protestivad riigi vastu, mis kulutab palju mujal ja rahastab palju asju, näiteks riigikaitse ja sisserände valdkonnas. See põhjustas paljusid keskmise suurusega ettevõtetes öelda: “Nüüd me saame teha midagi enda jaoks, mis leevendab laialdaselt ja tõhusalt” pensionäride rahalist olukorda,” ütles Lukas Golder.
Samuti hääletas lausa 74,7 protsenti Šveitsi valijatest Šveitsi liberaalide (FDP) noorteühenduse algatuse vastu, mis tõstaks pensioniiga 65 eluaastalt 66 eluaastani kümne aasta jooksul ning seejärel seoks pensioniiga oodatava elueaga.
Algatuse vastaste sõnul oleks pensioniea tõstmine “ühiskonna- ja demokraatiavastane”. Lisaks viitasid nad asjaolule, et Šveitsi pikaajalistest töötutest on tervelt 54 protsenti vanuses 55 kuni 64 eluaastat ning pensioniea tõstmine ainult suurendaks töötust, kirjutab Swissinfo.ch.
Noorte liberaalide sõnul on aga pensioniea tõstmine vältimatu kasvanud eluea tõttu.
Kokkuvõttes võib öelda, et Šveitsi valijate otsus toetada pensionitõusu ja keelduda pensioniea tõstmisest peegeldab nende soovi tagada vanemaealiste heaolu ning väärikas vanaduspõlv. See otsus näitab ka kodanike valmisolekut investeerida oma tulevikku ning näha pikas perspektiivis ette pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Oluline on jälgida, kuidas see otsus mõjutab Šveitsi majandust ja ühiskonda tervikuna ning kas see toob kaasa soovitud tulemused vanemaealiste heaolu parandamiseks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus