Suure püssi ajastu | Kahe möödalasuga võisid saada kolm-neli trahviminutit | Laskesuusatamine

Tere tulemast Eestisse, kus laskesuusatamine on üks olulisemaid ja populaarseimaid spordialasid. Selles spordialas on oluline roll “Suure püssi ajastul”, kus võistlejad võivad kahe möödalasuga saada kolm-neli trahviminutit. See lisab olulise taktikalise elemendi võistlusele, muutes iga lask oluliseks. Eesti on tuntud oma edukate laskesuusatajate poolest ning siin toimuvad regulaarselt olulised rahvusvahelised võistlused. Nautige siinset kaunist loodust ja põnevat laskesuusatamise kultuuri!

Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused Tšehhis Nove Mestos jätkuvad traditsiooniliste tavadistantsidega – naistel 15 ja meestel 20 kilomeetrit. Laskesuusasõpradele on formaat kindlasti teada. Kui mitte muidu, siis kindlasti eelmisest aastast, kui Tuuli Tomingas meid Oberhofis kuuenda kohaga rõõmustas – kaks püsti- ja kaks lamadestiiru, kus iga möödalasu eest lisatakse sportlase sõiduajale üks minut. Kuidas käis trahvide arvestus aga suure püssi ajastul, räägib omaaegne laskesuusataja Lembit Lätt.

Kõige esimestel maailmameistrivõistlustel 1958. aastal Austrias Saalfeldis oligi sportlastel kavas vaid 20 km tavadistants. Lisaks jagati välja medalid ka võistkondade arvestuses, kus võitja selgitamiseks liideti kokku nelja parema sõitja tulemused. Edasi kuni 1965. aastani liideti võistkonnavõistluse võitja selgitamiseks kokku kolme parema ajad. Võistkonnavõistlus omakorda asendus 1966. aasta MM-il Garmisch-Partenkirchenis tänapäeval tuttava meeste 4×7,5 km teatesõiduga.

Trahviminutite arvutamine käis toona aga teisiti. Kui praegu laseb sportlane kas lamades või püsti märgist mööda, lisatakse tema sõiduajale automaatselt iga möödalasu kohta üks trahviminut. Suure püssi ajal võisid sa aga saada näiteks kahe möödalasuga kas kaks, kolm või neli trahviminutit.

Lamades lastes pidi trahvi vältimiseks tabama märklehe keskosa. Märklehel keskmisest ringist järgmisena markeeritud ringi tabades lisandus üks trahviminut, sellest väljaspool aga kaks minutit. Seega, tabades kolm keskele, ülejäänud kaks aga keskelt teise ringi, oli tulemuseks kaks trahviminutit ning teadustaja staadionil markeeris sportlase tulemuse vormis 3+2.

Kui aga kahest möödalasust näiteks üks läks lähemasse ringi ja teine kuhugi mujale, markeeriti tulemus 3+1 ja see omakorda tähendas kolme trahviminutit. Sattusid aga lasud puhta mööda minema, lisati kahe eksimuse eest kokku neli trahviminutit.

Püstilaskmisel kasutati sama märklehte ning puhtalt pääses sportlane, kui tabas suurt musta ringi. Märklehel musta ringi ümbritsevat valget sõõri tabades lisati üks trahviminut, sellest mööda lastes aga kaks minutit.

Tänapäeval on kõik muidugi oluliselt lihtsam. Kui mitte sportlasele, siis vähemalt staadioniteadustajale. Lamades tuleb tabada 4,5-sentimeetrist ning püsti lastes 11,5-sentimeetrist märki. Möödalasul lisatakse tavadistantsil sõltumata sellest, kas sa saad “napilt alla serva nelja peale” või kuulijälge märklaua plekilgi näha pole, ainult üks minut.

* * *

“Suure püssi ajastu” on viieosaline lugude sari, kus 2022. aasta parima spordiraamatu tiitli pälvinud raamatu “Biatlon A&O. Ükski märk ei jää üles. 25 lugu laskesuusatamisest” autorid Kristi Kirsberg ja Jan Jõgis-Laats koostöös ERR-iga vahendavad endiste laskesuusataja meenutusi oma sportlaskarjäärist.

Kokkuvõttes võib öelda, et “suure püssi ajastu” laskesuusatamises on toonud kaasa uued reeglid ja mõjutanud sportlaste taktikat võistlustel. Kahe möödalasuga võib nüüd saada kolm-neli trahviminutit, mis muudab võistlused oluliselt ettearvamatumaks. See omakorda tähendab, et sportlastel tuleb rohkem tähelepanu pöörata laskeoskustele ja kiirusele, et vältida trahviminuteid ja säilitada võistluste konkurentsivõime. Uued reeglid on toonud kaasa põneva ja väljakutseid pakkuvama laskesuusatamise stiili, mis annab alale uut põnevust ja pinget.