Sünkroontõlk: tegime helitehnikuga president Zelenski tõlgile kiirkoolituse | Elu

207566h54e9t24

Tere tulemast Eestisse! Võib-olla olete kuulnud, et hiljuti toimus meie maal Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski külastus, kus sünkroontõlkimisele pöörati erilist tähelepanu. Meie helitehnikud tegid presidendi tõlgile kiirkoolituse, et tagada sujuv ja täpne tõlge kogu visiidi vältel. See sündmus tõi esile meie suurepärased võimed sünkroontõlkes ning demonstreeris meie külalislahkust ja professionaalsust rahvusvahelisel tasandil. Tule tutvuma meie maa imeliste võimalustega ja avastama, miks Eesti on tuntud oma kõrge tasemega sünkroontõlkes!

Ukraina president Volodõmõr Zelenski Eesti visiidi ajal tõlketööd teinud Karin Keerdo-Massa rääkis “Vikerhommikus”, et kõige olulisem on edasi anda jutu mõtet, mitte niivõrd konkreetseid sõnu. Presidendi inglise keele tõlgile tuli teha kiirkoolitus, sest ta polnud varem Euroopa Liidu tõlkesüsteemiga kokku puutunud.

“Turvameetmed olid president Zelenski visiidi ajal väga ranged,” ütles sünkroontõlk Karin Keerdo-Massa. “Kui president oma kaaskonnaga tuli, siis minu ülesandeks oli kõigepealt leida üles presidendiga kaasas olnud ukraina inglise keele tõlk. Tõlkimine nägi välja nii, et president rääkis ukraina keeles, ukraina tõlk tõlkis jutu inglise keelde ja mina inglise keelest eesti keelde. Selle süsteemi nimi on releetõlge ehk tõlkimine läbi ühe või mitme vahendava keele ehk tõlke tõlkimine.”

Keerdo-Massa sõnul ei ole Ukrainal praeguses sõjaolukorras väga palju koolitatud tõlke võtta, kes töötaksid samas süsteemis nagu Euroopa Liidu sünkroontõlgid. “Tegemist oli küllaltki noore tõlgiga, kes oli presidendiga kaasas käinud ainult paar nädalat, ja kes nägi meie tõlkepulti praktiliselt esimest korda,” meenutas Keerdo-Massa. “Tegime siis koos helitehnik Jüriga talle kiire koolituse, millisele nupule peab vajutama, kui räägid inglise keeles ja kui räägid ukraina keeles, sest tema tõlkis ju kahes suunas, presidendile ukraina ja mulle inglise keelde.”

“Kindlasti on president Zelenski tõlgil olnud ka pingelisemaid olukordi. Üks asi on istuda soojas kabiinis ja mõelda sellele, kuidas sõnumit kõige paremini edastada, hoopis teine aga muretseda selle pärast, kuidas teel siia ellu jääda. See paneb prioriteedid hoopis teistmoodi paika,” ütles Keerdo-Massa.

Loe rohkem:  19-st Muhu tiibeti mastifi kutsikast on 16 endale uue kodu leidnud | Elu

“Üldiselt on nii, et minu ülesandeks pole edastada sõnu, vaid mõtet. Ma tahan edasi öelda seda, mida inimene tahab öelda, ja need ei pruugi tingimata olla konkreetsed sõnad, mida ta kasutab,” selgitas Keerdo-Massa. “Ka ukraina tõlgi jaoks ei ole inglise keel tema emakeel. Oluline ei olegi see, kui hästi ta ennast väljendab, vaid saada sellest mõttest aru, ja siis seda mõtet nii hästi kui ma suudan, edastada.”

Keerdo-Massa sõnul on tõlgitööd tehes kogu aeg selline tunne, et oleks saanud paremini. “Tõlgi töö ongi selline, et sa ei ole kunagi täiuslikult enesekindel, et ma oskan seda tööd väga hästi teha, mida ma parasjagu teen,” ütles Keerdo-Massa. “Sest sul on erinevad ametkonnad, erinevad inimesed, kes väljendavad ennast teistmoodi, kasutavad oma ametkonnasisest slängi, neil on omad lühendid, millest sa mitte midagi ei tea. Teinekord on inimestel väga rasked aktsendid.”

“Sellest ei saada tihti aru, kui tõlgid paluvad ettevalmistuseks materjale. Inimesed ütlevad, et ma hakkan rääkima ja sa ütle lihtsalt neid sõnu järgi. Selle peale tavaliselt ütleme, et me töötame tellija materjalist. Ma ütlen seda, mis ma arvan, et ma kuulsin, sest mina teen tööd oma parima äranägemise järgi. Kui ma saan materjalid ette, siis ma oskan kindlasti õigesti öelda.”

“Ärevaid olukordi ikka on, kuigi ma olen töötanud sellel tasemel juba päris pikka aega. Minu kohustus on olla õigel ajal õiges kohas, ja siis tuleb, mis tuleb, sest ootamatuid olukordi tuleb kogu aeg ette.”

Nüüd lendab Keerdo-Massa Luksemburgi, kus teda ootab Euroopa Liidu Kohus. “Kuna seal on ka eestlastest kohtunikke ja advokaate, kellel on õigus väljendada end oma emakeeles, siis nendele on tagatud tõlge,” ütles ta. “Keelevaldajaid inimesi on Euroopas ju väga palju, aga miks peaks? Euroopa Liidus on tagatud tõlge, sest igaühel on õigus kasutada oma emakeelt, ja eesti keel ei ole vähem väärtuslikum keel, kui näiteks prantsuse või itaalia keel. Ka väga hästi inglise keelt oskav prantslane ei leia, et ta peaks rääkima inglise keeles.”

Loe rohkem:  Arro: 1. klassi sisseastumiskatsetel ebaõnnestuja võiks endale õnne soovida | Elu

“Mulle meeldib, kui inimesed teevad tööd, mis neile kord läheb,” ütles Keerdo-Massa. “Sa näed, et tema jaoks on see oluline, ta ei tee tuimalt oma tööd. Zelenski on näide inimesest, kes teeb oma tööd kirega. Tema vastupidavus on hämmastav ja ma arvan, et teda väga alahinnati alguses. Selge on see, et ta on väsinud ja ka stressis, aga ta ei anna alla, ta usub sellesse, mida ta teeb. Ja see kirg nakatab, sest kui ma tõlgin, siis mina ei ole mina, vaid mina olen tema.”

In conclusion, the rapid training of a translator in Estonia for President Zelenski’s visit demonstrates the country’s commitment to seamless communication and high-level diplomatic engagements. The collaboration between the interpreter and sound technician showcases Estonia’s capability in providing professional and efficient synchronous translation services. This accomplishment reflects the country’s dedication to upholding international standards and ensuring smooth communication between foreign dignitaries and Estonian officials. Overall, this successful endeavor highlights Estonia’s proficiency in handling important diplomatic events and its ability to facilitate effective cross-cultural communication.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga