Sunak jõudis uue toetuspaketiga Kiievisse | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Sunak on jõudnud uue toetuspaketiga Kiievisse, mis on viimaste uudiste keskmes. See pakett toob kaasa olulisi muudatusi ja võimalusi Ukraina jaoks ning mõjutab ka laiemat piirkonda. Tänane uudis on põnev ja oluline mitte ainult Kiievile, vaid ka kogu maailmale. Loodame, et see toob kaasa positiivseid arenguid ja aitab kaasa stabiilsusele ja heaolule nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. jätkake lugemist, et saada rohkem teavet selle põneva uudise kohta!

Oluline 12. jaanuaril, kell 13.52:

– Ukraina peastaap: Vene okupandid ründavad enim Avdijivka ja Marjinka suunal;

– Rahvusliku Vastupanu Keskus: Vene ametnikud pakuvad okupeeritud alade elanikele sütt vastutasuks Vene passi võtmise eest;

– Zelenski DeSantisele: 70 protsenti Ukraina aitamiseks eraldatud rahast jäi USA-sse;

– Budanov: suve lõpust on näha Venemaal toodetud moona hulga suurenemist;

– Kirby: USA on ajutiselt lõpetanud relvatarned Ukrainale, sest selleks eraldatud rahastus sai otsa;

– Zelenski rääkis vajadusest sõjas taevast kontrollida.

Sunak jõudis uue toetuspaketiga Kiievisse

Suurbritannia peaminister Rishi Sunak külastab reedel Kiievit, et käivitada “uus suur toetuspakett” Ukrainale ja suurendada selle majandusaasta sõjaline rahastus 2,5 miljardi naelani (2,9 miljardi euroni), teatas tema büroo.

“Ukraina presidendi Zelenskiga kohtumise eel kinnitas peaminister Rishi Sunak, et Ühendkuningriik annab aastatel 2024-2025 Ukrainale sõjalist abi 2,5 miljardi naela ulatuses,” seisis peaministri büroo avalduses.

Downing Street täpsustas, et Sunak külastab reedel Kiievit, kus allkirjastab Zelenskiga Ühendkuningriigi ja Ukraina julgeolekukoostöö lepingu, mis kätkeb Kiievi toetamise meetmeid, sealhulgas luureandmete jagamist, meditsiini- ja sõjalist koolitust ning relvatööstuse koostööd.

Märgitakse, et Londoni Kiievile sõjalise abi andmise plaan aastateks 2024-2025 on 200 miljonit naelsterlingit suurem kui kahel eelneval aastal.

Dokumendis öeldakse, et eraldatud summast kasutatakse vähemalt 200 miljonit naela Ukrainale tuhandete sõjadroonide, sealhulgas luure-, ründe- ja meredroonide kiireks hankimiseks ja valmistamiseks. Peaministri büroo sõnul on see kõikide riikide hulgast suurim droonitarne Ukrainasse.

Lisaks hõlmab abi kaugrakette, õhutõrjevarustust ja suurtükimürske.

Lisaks teatab Sunak Kiievi visiidi ajal täiendavast 18 miljoni naela suurusest abist, millest kaheksa miljonit naela läheb Ukraina energiataristu tugevdamiseks. Teine osa summast on ette nähtud ÜRO ja Punase Risti humanitaarabi toetamiseks lahingupiirkondades.

Dokumendis selgitatakse, et uut abi arvestades on Ühendkuningriik saatnud Ukrainale toetust kokku ligi 12 miljardi naela eest.

Budanov: suve lõpust on näha Venemaal toodetud moona hulga suurenemist

Alates 2023. aasta suve lõpust on märgata Venemaal toodetud laskemoona koguse tõusu, samas täheldatakse selle kvaliteedi langust, ütles Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov ajalehele Le Monde.

“Kui võrrelda varasemate aastatega, siis alates 2023. aasta suve lõpust on Venemaal toodetud laskemoona hulk kasvanud. Me ei räägi välismaalt ostetud mürskudest, vaid konkreetselt Vene tööstuse toodetavatest. Samal ajal täheldame nende kvaliteedi langust,” ütles Budanov.

Budanov ütles veel, et Vene rakettidel on mitu puudust – need lendavad sageli sihtmärgist mööda.

“Saatsime neile kohe vastuse. Sihtmärgiks olid nende sõjalised rajatised,” lisas Budanov.

Ukraina peastaap: Vene okupandid ründavad enim Avdijivka ja Marjinka suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäeva jooksul 64 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim ründasid Vene üksused Avdijivka ja Marjinka suunal, kus leidis aset vastavalt 27 ja 13 Vene rünnakut.

Vene väed ründasid veel viiel suunal: Lõmani suunal leidis aset kuus Vene rünnakut, Zaporižžja suunal kolm Vene rünnakut, Kupjanski suunal kaks Vene rünnakut ja Bahmuti suunal üks Vene rünnak. Jätkusid ka Vene rünnakud Ukraina sillapeale Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Hersoni oblastis, seal toimus kolm Vene rünnakut, mis kõik luhtusid.

Ööpäeva jooksul tegi Venemaa kolm õhurünnakut ja tulistas 16 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina kaitseväe positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Samal ajal viis Ukraina õhuvägi läbi kaks edukat rünnakut Vene sõdurite koondumispaikade pihta. Lisaks tabasid Ukraina raketiväe üksused kaks Vene sõdurite ja sõjatehnika koondumispaika, ühte laskemoonaladu ja ühte Vene juhtimispunkti.

Rahvusliku Vastupanu Keskus: Vene ametnikud pakuvad okupeeritud alade elanikele sütt vastutasuks Vene passi võtmise eest

Ukraina rahvusliku vastupanu keskus kirjutab, et Vene ametnikud pakuvad okupeeritud alade elanikele sütt kodu kütmiseks siis, kui need nõustuvad loobuma Ukraina kodakondsusest Vene kodakondsuse kasuks.

Keskus märgib, et ilm on Ukrainas läinud külmemaks ning okupeeritud alade elanikud on sunnitud valima külmasurma ja Vene okupantide nõudmistele alistumise vahel. Venemaa eesmärk on “muuta demograafilist olukorda piirkonnas,” ütleb keskus.

Zelenski DeSantisele: 70 protsenti Ukraina aitamiseks eraldatud rahast jäi USA-sse

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vastas Lätis viibides ajakirjanike küsimusele USA vabariiklaste presidendikandidaadiks pürgiva Ron DeSantise kriitika kohta, et USA aitavat Ukrainat liiga palju, jättes USA enda vajadused unarusse.

Zelenski rõhutas, et ta on väga tänulik nii USA president Joe Bidenile kui mõlemale suurele USA erakonnale osutatud abi eest.

“Kuid 70 protsenti sellest rahast jäi USA-sse. Ning seda teavad inimesed, kes on meid selle relvastusega aidanud, sest see pole tasuta. Ning seda raha on saanud USA ettevõtted, seda on saanud USA inimesed,” ütles Zelenski.

Kirby: USA on ajutiselt lõpetanud relvatarned Ukrainale, sest selleks eraldatud rahastus sai otsa

USA on juba andnud Ukrainale viimase relvaabipaketi, sest Ukraina aitamiseks kongressi eraldatud vahendid on otsa saanud, ütles neljapäeval peetud pressikonverentsil Valge Maja rahvusliku julgeoleku nõukogu pressiesindaja John Kirby.

“Me andsime viimase abipaketi olemasolevatest varudest, milleks meil oli rahastus,” vahendas Kirby sõnu uudisteagentuur UNIAN.

Samuti lisas Kirby, et edasine Ukraina aitamine sõltub kongressist.

“On kriitiliselt oluline, et USA kongress tegutseks antud rahvuslikku julgeolekut puudutava küsimuse lahendamiseks, et me saaksime edasise rahastuse,” ütles ametnik.

Kirby rõhutas ka, et talvekuudel on Ukrainal eriti akuutne vajadus relvatarnete järele.

Zelenski rääkis vajadusest sõjas taevast kontrollida

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et Ukraina ei liigu rindel suurte sammudega, sest ei kontrolli taevast, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Agentuuri korrespondendi sõnul ütles Zelenski seda Riias vesteldes Balti meedia esindajatega.

“Olukord rindel on väga raske. Meil ei ole piisavalt relvi. Ja kui venelased ei kontrolliks taevast ja meil oleks piisav arv õhutõrjesüsteeme, siis me hävitaksime nende lennukid. Me lihtsalt hävitaksime nad. Proovisime juba, et see toimib. Kui hävitad nad taevas, siis liigud edasi. Suuri samme rindel edasi ei ole, sest nemad kontrollivad taevast,” seletas Zelenski ajakirjanike küsimustele vastates.

Riigipea rõhutas, et kui Ukrainal õnnestub taevas kontroll saavutada, siis liigutakse rindel edasi.

“Kui me taevast ei kontrolli, siis oleme seal, kus me praegu oleme. Kui Venemaast rääkida, siis arusaadavalt, et kui inimesed valmistuvad valimisteks, siis on selge, et nad tahavad mõnda taktikalist väikest võitu, millest teavitada enne valimisi. Samas saavad venelased edasi liikuda vaid tuhandeid elusid ohverdades,” rääkis riigipea.

Samuti ütles Zelenski, et ta ei saa aru, miks lääneriigid ei saada Ukrainale rohkem õhutõrjesüsteeme.

“Kuidas saab rahulikult elada ja magada, kui sa saad aru, et sul on kümneid [Patriot] süsteeme, ning kui Ukrainale oleks täna antud seitse sellist süsteemi, siis inimesed Harkivis, Hersonis ja Odessas ei sureks? Kas sellega saab rahulikult elada?

Ukraina presidendi sõnul koguvad venelased vägesid ning ei mõtle isegi protsendi võrra sõja lõpetamise ja rahu saavutamise peale.

“Need pole nende plaanid. Nad koguvad vägesid. Neil on veel 300 tuhat vangi, keda rindele saata,” ütles Zelenski.

Riigipea märkis ka, et venelased peavad endiselt kinni taktikast hävitada Ukraina lahinguväljalt põgenedes omaenda sõdurid ja Venemaal ei hakka keegi vange lugema.

“Nende jaoks on põhiülesanne edasi liikuda ja et võimalikult vähem laipu satuks Venemaa territooriumile. Et ei tekiks avalikku pahameelt,” lisas president.

Zelenski kutsus varem päeval Riias suurendama Euroopas relvade tootmist ning hoiatas, et igasugune paus sõjas toob kasu ainult Venemaale.

“Meie Euroopas, kõik Euroopas – läänest itta, põhjast lõunasse, vajame oma riikide kaitsesektoris oluliselt produktiivsemat tööd,” lausus Zelenski.

“Euroopa peab õppima olema oma kaitses isemajandav – hoolimata sellest, mida Venemaa ähvardab ja millist aspekti meie elust Venemaa ka oma sihtmärgiks ei teeks. Euroopa peab suutma reageerida, tal on õigus ennast kaitsta. Sel aastal teeb Ukraina kõigi partneritega kõik endast oleneva, et luua uus Euroopa arsenal, ” lisas riigipea.

Zelenski sõnul arvestab Venemaa ainult jõuga.

“Me kõik Euroopas vajame just sellist jõudu, millega arvestatakse,” sõnas president.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 368 460 (võrdlus eelmise päevaga +840);

– tankid 6060 (+10);

– jalaväe lahingumasinad 11 254 (+16);

– suurtükisüsteemid 8710 (+11));

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 957 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 642 (+1);

– lennukid 329 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 6836 (+1);

– tiibraketid 1806 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 612 (+16);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1339 (+2).

Kokkuvõtvalt tundub, et Rishi Sunak on saavutanud olulise toetuspaketi Kiievis. See näitab tema pühendumist rahvusvaheliste suhete ja humanitaarabi vallas. Uus toetuspakett aitab kindlasti leevendada ukrainlaste kannatusi ja toetada Ukraina valitsust nende püüdlustes parema tuleviku loomiseks riigis. Loodame, et see samm viib kaasa positiivseid muutusi Kiievis ning tugevdab Suurbritannia ja Ukraina suhteid.