Suitsetamine mõjutab immuunsüsteemi aastaid pärast lõpetamist | Tervis

Tere tulemast Eestisse! Suitsetamine on tervisele kahjulik ning selle mõjud ulatuvad kaugemale kui vaid suitsetamise periood. Uuringud on näidanud, et suitsetamine mõjutab immuunsüsteemi aastaid pärast selle lõpetamist. See tähendab, et suitsetajad on suuremas ohus erinevate haiguste tekkeks ning nende keha võib võtta kauem aega immuunsüsteemi normaliseerumiseks. Oleme siin selleks, et pakkuda informatsiooni ja tuge suitsetamisest loobumiseks ning aidata säilitada tervist pikemas perspektiivis.

Sigarettide suitsetamine võib nõrgestada immuunsüsteemi veel kümmekond aastat pärast viimase suitsu tegemist, selgus 1000 inimese immuunvastust uuringust.

Teadlased püüdsid Ajakirjas Nature avaldatud analüüsis välja selgitada, miks on eri inimeste immuunvastused niivõrd erinevad. Nad leidsid, et lisaks sigarettide suitsetamisele mõjutab keha immuunvastust kõige enam keskmisest suurem kehamassiindeks ja nakatumine herpesviiruste perekonda kuuluva healoomulise tsütomegaloviirusega. Pärast esmast nakatumist võib viimane organismis püsida aastaid ilma nähtavate sümptomiteta, vahendab Nature.

Teadlaste sõnul rõhutavad järeldused, et uuringutes pole arvestatud ainult elustiilivalikute vahetu mõjuga. Meeles tuleb pidada ka nende püsivamaid tagajärgi immuunsüsteemi toimimisele. Varasemates uuringutes on nende sõnul rõhutud immuunvastuste erinevuse seletamisel eeskätt soo, geneetika ja vanuse tähtsusele, samas kui teiste tegurite rolli pole täielikult määratletud.

Arvutusliku bioloogia järeldoktor Violaine Saint-André kolleegidega Pariisi Pasteuri instituudist analüüsisid vereproove ja küsimustikke, mis koguti immuunsüsteemiuuringutele keskenduva Milieu Intérieur konsortsiumi poolt 1000 tervelt inimeselt. Teadlased segasid vereseerumeid immuunsüsteemi aktiveerivate molekulide, mikroorganismide ja viirustega. Seejärel mõõtsid nad iga molekuli või patogeeni mõju organismi põletikulisi reaktsioone reguleerivate valkude tootmisele. 

Teadlased kombineerisid saadud tulemusi 136 isikuomaduse kohta kogutud demograafiliste, keskkonna ja kliiniliste andmetega. Leiti, et eriti tugev on seos immuunvastustega kolme tunnuse puhul: suitsetamine, kehamassiindeks ja varasem tsütomegaloviiruse infektsioon.

Eriti silmatorkavad olid suitsetamisharjumusi käsitlevad andmed: suitsetamise mõju immuunvastusele oli sama suur kui vanuse, soo ja geneetika mõju. Kuigi suitsetamisest loobumise järel hakkas see kahanema, oli selle mõju näha ka aastaid hiljem. Saint-André kahtlustab oma töörühmaga, et see on seotud genoomi teatud piirkondadessse lisatud keemiliste märgiste, metüülrühmade mustritega. Selliste metüülrühmade lisamine muudab sageli geenide avaldumist.

Teadlase hinnangul pole uuringu tulemused olulised mitte ainult suitsetamise mõjude hindamiseks, vaid ka üldiselt immuunvastuste erisuste põhjuste kaardistamiseks. Uuringus leiti näiteks, et eri keskkonnategurid võivad üksikuna mõjutada erinevaid tsütokiine erineval määral. See tekitab omakorda küsimuse, kui palju peaks selliseid üksikasju arvesse võtma näiteks sihipärase ravi planeerimises või täppismeditsiinis. 

Violaine Saint-André sõnul tuleb uuringut aga korrata, et tagada tulemuste suurem üldistatavus. Tulevikus peaks see hõlmama etniliselt ja päritolult mitmekesisemat osalejate rühma.

Kokkuvõttes näitavad uuringud, et suitsetamine mõjutab immuunsüsteemi oluliselt ka aastaid pärast suitsetamisest loobumist. Seda illustreerib asjaolu, et endised suitsetajad on ikka veel suurema riskiga haigestuda erinevatesse haigustesse võrreldes nendega, kes pole kunagi suitsetanud. See rõhutab suitsetamise kahjulikku mõju organismile ning tervisele laiemalt. Seega on oluline mõista suitsetamise pikaajalisi tagajärgi ja teadvustada seda riski suitsetamisest loobumisel. Terviseteadlikkus ja ennetavad meetmed suitsetamise vältimiseks on olulised sammuks tervema ühiskonna suunas.