Suhtumine maksumuudatustesse on muutunud järjest negatiivsemaks | Eesti

Eesti on viimasel ajal näinud olulist muutust suhtumises maksumuudatustesse, mis on muutunud järjest negatiivsemaks. Inimesed on üha enam mures selle pärast, kuidas uued maksuseadused nende rahakotti mõjutavad ning kuidas see mõjutab nende igapäevast elu. Uued maksumuudatused on tekitanud palju poleemikat ja vastukaja ühiskonnas, mille tulemusena on avalikkuse usaldus valitsuse maksupoliitika suhtes kahanenud. See teema on muutunud ühiskonnas oluliseks ning inimesed otsivad aktiivselt rohkem infot ja selgitusi, et mõista, kuidas maksumuudatused neid mõjutavad.

Nende inimeste hulk, kes suhtuvad toetavalt muudatustesse riigi maksudes on vähenenud, samal ajal on kasvanud nende vastajate osakaal, kes tunnevad end tuleviku osas majanduslikult ebakindlalt, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.

Vastajatele pandi ette väide, et “muudatused riigi maksudes on vajalikud, et suunata enam raha riigi pakutavatesse teenustesse”.

13 protsenti nõustus selle väitega täielikult ja 26 pigem nõustus. Ehk kokku oli nõustujate osakaal detsembriküsitluses 39 protsenti.

Mullu mais tehtud küsitluses nõustus selle väitega 20 protsenti ja pigem oli nõus 30 protsenti. Ehk seitse kuud varem oli nõustujate osakaal 50 protsenti protsenti.

Eestlastest vastajate seas oli detsembris maksumuudatustega nõustujaid 48 protsenti, kuid muust rahvusest vastajatest vaid 21 protsenti.

Majanduslik kindlus vähenenud

Küsitluses uuriti ka inimestelt, kui kindlalt nad end järgmisele poolaastale mõeldes tunnevad ehk kas nad “saavad planeerida ja katta oma (pere) kohustused ja kulud?”.

12 protsenti vastas, et nad on selles täiesti kindlad ja 28 protsenti, et nad on pigem kindlad. Kokku vaatas seega tulevikku optimistlikult 40 protsenti.

Pool aastat varem oli sellisel seisukohal 49 protsenti.

22 protsenti vastajatest tunnistas, et tunneb end tuleviku osas majanduslikult täiesti ebakindlalt ja 36 protsenti leidis, et tunneb end pigem ebakindlalt. Kokku tundis end tuleviku osas majanduslikult ebakindlalt 58 protsenti.

Pool aastat varem tehtud küsitluses tundis end tuleviku osas majanduslikult ebakindlalt 48 protsenti elanikest.

Eestlastest vastajatest tundis tuleviku osas ebakindlust 54 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 67 protsenti.

Eestikeelsele õppele ülemineku toetus püsib kõrge

Riigikantselei uuris inimeste suhtumist ka teistesse päevakajalistesse teemadesse.

Suhtumine eestikeelsele õppele üleminekule püsib kõrgel tasemel. Kokku 75 protsenti kas täielikult või pigem nõustus sellega, et “eestikeelsele õppele üleminek pakub kõigile Eesti lastele, olenemata nende emakeelest, võrdset võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus”.

Eestlastest vastajatest nõustus selle väitega lausa 91 protsenti, samas kui muust rahvusest vastajatest 43 protsenti.

Pooled elanikud toetavad harjutusväljade laiendamist

Täpselt 50 protsenti oli detsembris vastajate hulgas neid, kes nõustusid väitega, et “teravnenud julgeolekuolukorras on Eesti kaitsevõime suurendamiseks oluline laiendada kaitseväe harjutusvälju”.

Selle väitega ei nõustunud 43 protsenti. Seitsmel protsendil vastajatest puudus aga selge seisukoht.

Võrreldes maikuise küsitlusega sisulisi muutusi selles küsimuses toimunud pole – mais toetas harjutusväljade laiendamist 49 protsenti ja selle vastu oli 45 protsenti.

Eestlastest vastajatest toetas harjutusväljade laiendamist 62 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 26 protsenti.

Suhtumine abieluvõrdsusesse

Vastajatele esitati ka väide, et “abieluvõrdsus tagab kõigile inimestele samad kohustused ja õigused ilma, et vähendaks kellegi teise õigusi.

Selle väitega nõustus detsembriküsitluses 57 protsenti ning ei nõustunud 36 protsenti.

Ajas ei ole hoiakud selles küsimuses märkimisväärselt muutunud – maikuus nõustus sellega 55 protsenti ja ei nõustunud 37 protsenti.

Eestlastest vastajate seas toetas ettepanedud küsimusele vastates abieluvõrdsust 63 protsenti, muust rahvusest vastajatest 44 protsenti.

Turu-uuringute AS viis riigikantselei tellimusel küsitluse läbi 6.-12. detsembrini ja sellele vastas 1252 inimest vanuses 15+.

Kokkuvõttes näitab see trend, et Eesti elanike suhtumine maksumuudatustesse on muutunud üha negatiivsemaks. See võib olla tingitud ebakindlusest tuleviku ees, murest majandusliku olukorra halvenemise pärast ning usaldamatusest valitsuse poliitikate suhtes. On oluline, et valitsus kuulaks ja arvestaks inimeste muredega ning püüaks leida lahendusi, mis oleksid vastuvõetavad ja õiglased kõigile. Ainult nii saab luua usaldust ja vähendada vastuseisu maksumuudatustele.