Streik tõi omavalitsustesse segaduse lasteaiaõpetajate palga küsimuses | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimased streigid omavalitsuste lasteaedades on tekitanud segadust lasteaiaõpetajate palga küsimustes. Paljud lasteaiaõpetajad väidavad, et nende palk ei vasta nende töökoormusele ja vastutusele ning seetõttu nõuavad nad õiglast tasustamist. See teema on tekitanud arutelu üle kogu riigi, kuna on ilmne, et lasteaiaõpetajad mängivad olulist rolli laste arengus ja tulevases hariduses. See probleem on tõstatanud küsimuse sotsiaalse õigluse kohta ning on märkimisväärne, kui oluline on palgaküsimuste lahendamine omavalitsuste tasandil.

Streigile järgnenud õpetajate palgatõusu järel on omavalitsustes segadus lasteaiaõpetajate palgatõusuga. Pole selge, kas tõsta tuleb ka seda ning kust palgatõusuks raha saada.

2015. aastal jõudis seadusesse, et need omavalitsused, kes hoiavad lasteaiaõpetajate töötasu 90 protsendi juures õpetajate alampalgast, saavad riigilt palkade maksmiseks toetust. Aastaid oli toetus 15 miljonit eurot, tänavu kerkis see 16 miljoni kanti. Kohalikud volikogud otsustasid lasteaiaõpetajate töötasu läinud aastal oma eelarveid koostades.

Aga kas nüüd, kui õpetajate alampalk 17 euro võrra tõuseb, peaks omavalitsused kergitama ka lasteaiaõpetajate töötasu?

“Siin on segadus suur praegu,” vastas ERR-ile Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevjuht Veikko Luhalaid.

Luhalaid selgitas, et andmed selle kohta, kui palju lasteaiaõpetajad palka saavad, pidid omavalitsused saatma jaanuari lõpuks. Sisuliselt samal päeval, kui streik lõppes ja õpetajate palgatõusus kokku lepiti, ehk nimekiri, missugusele omavalitsusele lasteaiaõpetajate palkadeks toetust maksta, on ministeeriumil olemas.

“Ja nüüd, peale seda tuleb teade, et üldhariduskoolide õpetajate palku tõstetakse. Järelikult tuleb tõsta ka lasteaiaõpetajate palkasid. Aga selleks ju kohalik omavalitsus riigilt raha ei saa. Ja selleks tuleb nüüd täiendavaid raha leida,” sõnas Luhalaid.

Omavalitsuste liit pöördus ministeeriumi poole ja märkis, et lasteaiaõpetajate täiendavaks palgatõusuks kulub üle Eesti 2,2 miljonit eurot ning see raha võiks tulla riigieelarvest.

“Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus ütleb, et eelarveaasta jooksul toimunud muudatused, mis toovad kaasa kulusid, tuleb valitsusel täiel määral kompenseerida.”

Samas pole omavalitsustel kohustust lasteaiaõpetajate palka tõsta. Lihtsalt kui nad seda ei tee, peavad nad arvestama, et võivad riigi palgatoetusest ilma jääda. Kuid asja teisest küljest vaadates on omavalitsused lasteaiaõpetajate esialgse, juba eelarvesse jõudnud palgatõusu otsustanud teadmises, et saavad riigilt palgatoetust.

“See protsess ei ole mitte ainult keeruline, vaid ta on ka huvitav. Tõenäoliselt õigusteoreetilised ja võib-olla ka kohtuvaidlused on siin veel ees,” ütles Luhalaid.

Aga lõpuks, kuidas võivad omavalitsused selles olukorras käituda, ehk kas lasteaiaõpetajate palk streigijärgse kokkuleppe mõjul tõuseb või mitte?

“Ma väga kahtlen, et meie keskmine võimekus oleks selles tempos praegu kaasa tulla, kui riigi abi ei lisandu. Mõned omavalitsused on juba eelmisel aastal õpetajate palgatõusu raames öelnud, et neil ei ole mõtet vastu võtta riigi toetust linnale näiteks 200 000 eurot, et alushariduse õpetajate palka tõsta, sest see läheb maksma neile kokku kaks miljonit,” selgitas Luhalaid.

Kokkuvõttes tõi streik omavalitsustesse suure segaduse lasteaiaõpetajate palga küsimuses. See näitas selgelt, et lasteaiaõpetajad vajavad paremat palka ning nende töö väärtustamist. Samuti näitas see, et omavalitsused peavad tõsiselt arvestama õpetajate palga küsimustega ning leidma jätkusuutlikke lahendusi. Loodetavasti suudetakse tulevikus leida kompromiss ning tagada lasteaiaõpetajatele õiglane palk, mis oleks tasuv nende olulise rolli eest ühiskonnas.