Stoltenberg: Ukrainal on õigus kasutada F-16 Vene sõjaliste sihtmärkide tabamiseks | Välismaa

Tervist kõigile! Täna on oluline teema, mis puudutab Ukraina õigust kasutada F-16 lennukeid Vene sõjaliste sihtmärkide tabamiseks. NATO peasekretär Jens Stoltenberg on rõhutanud, et Ukrainal on täielik õigus kaitsta end Venemaa agressiooni eest ning see hõlmab ka õigust kasutada kõiki vajalikke vahendeid. See teema on äärmiselt aktuaalne ning vajab põhjalikku arutelu ja mõistmist. Läheme edasi ja uurime seda olulist teemat täpsemalt.

Oluline 22. veebruaril kell 5.58:

– Stoltenberg: Ukrainal on õigus kasutada F-16 lennukeid Vene sõjaliste sihtmärkide tabamiseks väljaspool oma piire;

– Kanada on valmis eraldama 20 miljonit eurot Tšehhi kaudu Ukrainale laskemoona ostmiseks;

– Ukraina lubas välismaalastel teenida Ukraina rahvuskaardi ridades;

– Ukraina on lähedal kokkuleppele Rahvusvahelise Valuutafondiga.

Stoltenberg: Ukrainal on õigus kasutada F-16 lennukeid Vene sõjaliste sihtmärkide tabamiseks väljaspool oma piire

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles intervjuus RFE/RL-ile, et kuna sõda Ukrainas on Vene agressioonisõda, ning kuna Ukrainal on õigus ennast kaitsta, võib Ukraina kasutada lennukeid F-16 Venemaa sõjaliste sihtmärkide tabamiseks väljaspool oma piire. Samas ütles Stoltenberg, et F-16 Ukrainasse tarnimise otsus on iga NATO liikmesriigi langetada ning kõikidel liikmesriikidel on omad poliitikad.

Stoltenberg ütles samuti, et pole hetkel võimalik öelda, millal Ukraina saab F-16 lennukid oma käsutusse. Kuigi kõik Ukraina liitlased soovivad, et lennukid jõuaks Ukrainasse võimalikult kiiresti, oleks lennukite mõju suurem, kui lendurid on hästi väljaõpet läbinud ning kui lennukeid hooldavad mehaanikud on hästi ettevalmistatud.

“Seega arvan, et me peame kuulama sõjalisi eksperte, millal täpselt oleme valmis või millal liitlased on valmis hakkama saatma ja tarnima F-16. Mida varem, seda parem,” lisas NATO peasekretär.

Kanada on valmis eraldama 20 miljonit eurot Tšehhi kaudu Ukrainale laskemoona ostmiseks

Kanada on valmis eraldama 30 miljonit Kanada dollarit ehk umbes 20 miljonit eurot Ukrainale kümnete tuhandete mürskude ostmiseks Tšehhi kaudu, vahendas kolmapäeval Kanada rahvusringhääling CBC viidates allikatele Kanada kaitseministeeriumis.

Eelmisel nädalal aset leidnud Müncheni julgeolekukonverentsil teatas Tšehhi president Petr Pavel, et Tšehhi on leidnud eri riikide kaudu 800 000 mürsku, mida on võimalik Ukrainale saata, kui selleks eraldatakse vajalikku rahastust.

Esmaspäeval ütles Kanada kaitseminister Bill Blair, et tema valitsus peab läbirääkimisi Tšehhiga laskemoona üle.

Ukraina lubas välismaalastel teenida Ukraina rahvuskaardi ridades

Välismaalastel ja kodakondsuseta isikutel lubatakse teenida Ukraina rahvuskaardi ridades, teatas kolmapäeval vastavale määrusele allakirjutanud president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Presidendi veebilehel avaldatud dokumendis märgitakse, et Ukraina territooriumil seaduslikult viibivaid välismaalasi, kes on varem kriminaalkorras karistamata ja kes vastavad Ukraina sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse seaduses sätestatud ajateenistuse nõuetele, võib vastu võtta vabatahtlikult (vastavalt lepingule) ajateenistuseks Ukraina rahvuskaardis.

Sõjaväes võivad nad teenida lepingu alusel nii tavalistel ametikohtadel ning ka seersantide ja ohvitseride ametikohtadel.

Määruse teksti kohaselt pöörduvad lepingu alusel ajateenistuse sooritamise soovi avaldanud välismaalased Ukrainas värbamise ja sotsiaaltoetuse saamiseks oma elukohajärgsesse territoriaalkeskusesse või otse rahvuskaardi väeossa. Seejärel esitavad nad avalduse koos sooviga võtta nad lepingu alusel ajateenistusse.

Järgmisena kontrollitakse teavet välismaalaste riigipiiri ületamise seaduslikkuse kohta Ukrainasse sisenemisel, Ukraina territooriumil viibimise seaduslikkuse kohta, välismaalase passi või tema eristaatust kinnitava isikut tõendava dokumendi olemasolu kohta, karistusregistrit ja muu nende poolt esitatud teabe usaldusväärsust.

Lisaks läbivad sõjaväeteenistusse võetavad välismaalased kohustusliku tervisekontrolli Ukraina siseministeeriumi tervishoiuasutuse sõjaväe meditsiinikomisjoni poolt, erialase ja psühholoogilise valiku ning täidavad siseministeeriumi määratud füüsilise ettevalmistuse standardid.

Isikud, kes võetakse ajateenistusse esimest korda, võtavad ametliku kohustuse järgida rangelt põhiseadust, Ukraina seadusi ja kohusetundlikult täita ajateenistuskohustusi.

Ajateenistus lõpeb kaitseväelase ajateenistusest vallandamise, surma, kadunuks tunnistamise või surnuks tunnistamise korral.

Ukraina on lähedal kokkuleppele Rahvusvahelise Valuutafondiga

Ukraina on lähedal kokkuleppele Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), et saada oma 15,6 miljardi dollari suurusest laenust järgmised 900 miljonit dollarit, mis oleks tugev tõuge riigi sõjast laastatud eelarvele, vahendas uudisteagentuur UNIAN meediakanali Bloombergi informatsiooni.

Bloomberg kirjutas, et Ukraina loodab läbirääkimistega kursis olevate ametnike sõnul jõuda fondiga alustavale kokkuleppele juba neljapäeval. Lepingu peab veel ratifitseerima fondi juhatus.

Kokkulepe järgneb viimase kahe nädala jooksul peetud aruteludele selle üle, kuidas Kiiev saaks oma tegevust rahastada, kui USA kongressiga seotud rahastust ei saada. Plaanid, mille eesmärk on näidata, et Ukraina suudab jätkata oma võlgade teenindamist, hõlmavad kodumaiste võlakirjade müügi laiendamist, maksude tõstmist ja kulutuste kärpimist.

Kui USA kongress ei kiida sel aastal Ukrainale rohkem kui 60 miljardi dollari suurust abi heaks, siis saab Rahvusvahelise Valuutafondi rahast tõenäoliselt Kiievi suuruselt teine rahaline päästerõngas Euroopa LIidu toetuste ja laenude järel.

Valuutafondi töötajate meeskond eesotsas selle juhi Gavin Grayga hindas, kas Ukraina on laenusaamise tingimused täitnud. Meeskond lõpetas oma töö ja teeb ilmselt neljapäeval Washingtonis selle kohta avalduse.

Ukraina vajab 2024. aastal veel 42 miljardit dollarit välisrahastust, nentis nädal tagasi Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektor Kristalina Georgieva, kes loodab USA kongressi pragmaatilisele otsusele osaleda sellises toetuses.

“Ukraina on pälvinud rahvusvahelise üldsuse toetuse tänu väga nutikale tegutsemisele. Nad koguvad maksudeks 36 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Ma ei tea paljusid riike, kes oleksid sellise tulemuse saavutanud ilma sõjatagi. Nad vähendasid inflatsiooni 27 protsendi pealt viiele, taastasid kasvuväljavaated: praegu on kasv 4,5 protsenti,” ütles Georgieva usutluses meediakanalile CNBC.

Georgieva märkis, et kui partnerid sellise toetuse andmisest keelduvad, siis on oht kaotada kogu saavutatud edu. Fondi juht tervitas veebruari alguses Euroopa Liidu üksmeelset otsust eraldada Ukrainale 2024.–2027. aastaks 50 miljardi euro suurune abipakett ning märkis, kui oluline on Ühendriikide toetus.

“Loogika on üsna selge. Nagu paljud teised, on USA Ukrainasse investeerinud. Ameeriklased on pragmaatilised. Sa tahad oma investeeringult tulu saada. Ja investeeringu tasuvus tähendab, et Ukraina säilitab ja parandab oma positsiooni. Seega ma loodan, et see pragmatism viib õige otsuseni,” avaldas tegevjuht lootust, et USA kongress kiidab Ukraina toetamise heaks.

Georgieva rõhutas, et fondi seisukohast ei võitle Ukraina, kes võitleb rahvusvahelise korra ja suveräänsuse austamise eest, tegelikult mitte ainult enda, vaid ka selle eest, et maailm muutuks kõigi jaoks stabiilsemaks ja paremaks äri ajamise kohaks.

Kokkuvõttes on oluline märkida, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg toetab Ukraina õigust kasutada oma uusi F-16 hävituslennukeid Venemaa sõjaliste sihtmärkide tabamiseks. See näitab, et rahvusvaheline kogukond seisab Ukraina poolel nende enesekaitse õiguse toetamisel. Samuti rõhutab see NATO pühendumust toetada Ukraina julgeolekut ja territoriaalset terviklikkust. Sellega seoses on oluline, et kõik osapooled järgiksid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja püüdleksid rahu ja stabiilsuse saavutamise poole piirkonnas.