Sten-Kristian Saluveer: AI ei hakka inimesest paremaid filme tegema | Film

Tere tulemast! Sten-Kristian Saluveer on Eesti filminduse tuntud nimi, kes on võtnud enda südameasjaks viia filmimaailma uuele tasandile. Tema veendumus on, et tehisintellekt ei suuda kunagi asendada inimese loovust ja emotsioone filmide loomisel. Saluveer usub, et filmitegemise põhimõtted jäävad alati inimkäte oskuste ja tundmuste kätte ning see on see, mis muudab iga filmi tõeliselt eriliseks. Olles üks Eesti filminduse eestvedajaid ja visionääre, jätkab Saluveer oma missiooni inspireerida ja üllatada publikut unikaalsete ja emotsionaalsete filmielamustega.

Jupiteri filmiteemalise taskuhäälingu “Filmaania” stuudios oli külas innovatsioonistrateeg, produtsent ning filmi- ja multimeediaekspert Sten-Kristian Saluveer, kelle sõnul jätab tehisintellekt (AI) mõne aja pärast mõned inimesed filmitööstuses kindlasti tööta, kuid annab samas loojate käsutusse ka tugeva loomingulise tööriista.

“Tundub, et selle AI ümber käib natuke liiga palju haipi. Tegelikult on erinevaid tehisintellektilahendusi olnud filmitööstuses juba väga palju kasutusel, eelkõige just animatsioonis, helis jne. See kõik pole poole aasta plahvatus. Kuulsad Hollywoodi järeltootmise ettevõtted Industrial Light and Magic, Pixomondo, Digital Domain jne – neil on sisemisi tööriistu olnud juba üsna kaua olemas,” kinnitas Saluveer.

Viimastel aastatel on AI arengus aga mitmed asjad kokku langenud. “Esiteks, arvutusvõimsus on läinud väga palju kiiremaks ja teine asi, mis on tulnud tänu ChatGPT-le, on see, et inimene saab hästi kiiresti lihtsate käsklustega saada asja, mis varem võttis natuke rohkem aega,” sõnas Saluveer.

Saluveer jõudis just tagasi filmi, tehnoloogiat, muusikat jms ühendavalt festivalilt South by Southwest, kus samuti tehisintellekt keskseks teemaks oli. “Filmid ei saa otsa, aga loovus filmis hakkab väga tugevalt muutuma,” kommenteeris Saluveer AI rolli suurenemist ja märkis, et sel on häid ja halbu külgi. Hea on see, et Saluveeri sõnul võivad tänu AI-tööriistadele tekkida täiesti uued talendid sellisest kohast, mida klassikaline Hollywoodi-mudel, mis on väga valge ja mehekeskne, ei soosi. “On tulnud näiteks Aasiast, Kesk-Idast ja igalt poolt uusi filmitegijaid, kes strukturaalselt ei saagi filmi teha, sest sa oled naine, sellisest maast, kus naistel ei olegi lubatud filmi teha.”

AI-seriaalid on Saluveeri sõnul üksnes ajaküsimus. “Ma olin South by-l ühe Paramounti tehnoloogiajuhi loengus ja kui te arvate, et neid genereeritud seriaale tulema ei hakka, siis hoidke oma hobused. Ta näitas demosid, kus olid genereeritud minionid (käsilased – kollased multikategelased – toim.). Kõigepealt me hakkame neid nägema reklaamis, siis me hakkame nägema lühiepisoodides. Ma võin julgelt lubada, et umbes 18 kuu pärast me näeme sellise kvaliteediga asju, kus inimesed jäävadki tööta,” rääkis ekspert.

Siiski näeb Saluveer, et AI annab ka filmitegijatele endale loomiseks laiemad võimalused. Tema arvates saavad kõige paremad prompt’ijad olema väga head fotograafid või arhiiviinimesed, kel on olemas teatud esteetiline taust, mis laseb aru saada, kuidas AI-d loominguliselt kasutada. “See lihtsalt annab sulle niivõrd tugevad supervõimed, ta võimendab sinu loovat tausta. Kui sul on väga hea filmitunnetus, väga hea loojutustamise tunnetus, siis see AI ei hakka sul paremaid lugusid jutustama või paremaid filme tegema. Lihtsalt ta teeb seda kiiremini ja odavamalt.Ma võin käsi südamel vanduda, et kõik need tööriistad on stuudiotes juba kasutusel,” sõnas Saluveer.

Eelmisel aastal toimunud näitlejate ja stsenaristide streik on Saluveeri sõnul Hollywoodi stuudiotele kõva jälje jätnud. “Vana tööstus on justkui vampiiriklubist läbi käinud ja verest tühjaks tõmmatud, kellelgi ei ole raha, sest tuhanded produktsioonid on olnud kinni ja nüüd see kõik tuleb järgi,” sõnas ta. “Teine asi, mille üle käis vaidlus, oligi, et kas ja kuidas neid AI-tööriistu kasutada. Tulemus on väga lihtne: näitlejate gild ütleb seda, et võib küll, see on kõige parem asi, sest see tähendab seda, et meie näitlejad saavad rohkem tööd. See tähendab seda, et sellele kratile tuleb maksta sama palju raha kui päris näitlejale, mis tähendab seda, et see tehnoloogia on nagu valmis.”

Kui seni on suured stuudiod määranud filmimaastiku peavoolu, siis AI lööb Saluveeri sõnul asja täiesti sassi. “Seda oli seal South by-l tunda ka. Selge on see, et ühest küljest neid suuri frantsiise, nagu “Mission Impossible”, hakkab suurtest stuudiotest tulema, aga mõte on selles, et stuudio monopol ongi olnud alati teatud sorti IP (intellektuaalne omand – toim.). Nüüd juhtub see, et igaüks võib neid asju teha.”

Seega kui stuudiotel läheb Hollywoodis halvasti, siis talentidel läheb Saluveeri sõnul väga hästi. “Talent saab need tööriistad kätte, toodab sisu valmis, sisu läheb Youtube’i. Eks see natuke käib nendele stuudiotele närvidele ka, aga teisest küljest mulle tundub, et me hakkamegi vaatama filme ja seriaale mitte niivõrd stuudiopõhiselt, vaid kindlasti rohkem näitlejate-režissööride baasil,” arvas ta.

Sten-Kristian Saluveer’s perspective on AI and its impact on the film industry in Estonia is thought-provoking. While AI technology has the potential to revolutionize the way films are made, Saluveer emphasizes the importance of human creativity and emotional intelligence in storytelling. His insight reminds us that technology should be used as a tool to enhance and support human creativity, rather than replace it. By striking a balance between AI and human input, Estonia can continue to produce innovative and compelling films that resonate with audiences on a deeper level.