Tere tulemast Eestisse! Kas olete kunagi mõelnud, kuidas vabaneda staatilisest elektrist? Õnneks on olemas lihtsad lahendused, mis võivad aidata teil sellest tüütust probleemist vabaneda. Üks võimalus on tolmuimeja kasutamine, mis võib eemaldada staatilist elektrit koguvat tolmu. Lisaks sellele mängivad ka õiged sokid olulist rolli staatilise elektri vastu võitlemisel. Tehnika on pidevalt arenemas ja meil on suur rõõm jagada teiega uusimaid tehnilisi lahendusi staatilise elektri probleemi lahendamisel. Loodame, et meie jagatud teadmised aitavad teil nautida staatilisest elektrist vaba elu!
Talvisel ajal saavad inimesed pidevalt oma riietelt, ukselinkidelt või kodutehnikalt särtsu. Tallinna Tehnikakõrgkooli füüsika lektori Konstantin Tsõgankovi sõnul aitab seda vältida usinam tolmu pühkimine, õhu niisutamine ja naturaalsest kiust riided.
“See on üks vanematest inimestele teadaolevatest elektritest ehk hõõrdeelekter,” ütles Tsõgankov saates “Terevisioon”. Sõna elekter tuleb tema sõnul kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähistas ‘merevaiku’. “Kreekas oli riidetootmisel kasutusel vokk ja värtnad. Värtna otsas oli merevaigust tehtud osa. Kui hõõrdejõud oli niitide ja värtna vahel, jäi niit kinni. Siis hakati aru saama, et seal tekib mingi uus jõud,” kirjeldas ta.
Staatiline elekter võib Tsõgankovi sõnul tekkida mitmel põhjusel. Esiteks võib selle taga olla hõõrdejõud ehk kui üks pind teise vastu hõõrub. Teiseks võib asi olla järsus temperatuurimuutuses. “Temperatuuri muutumisel hakkab õhk liikuma ja siis tekib jälle hõõrdejõud,” kirjeldas lektor. Kolmandaks võib nii-öelda särts tekkida, kui mõni aine aatomitasandil ära lõhkuda.
Elektrostaatiline jõud on Tsõgankovi sõnul palju võimekam, kui näiteks raskusjõud. Seda on näha, kui näiteks plastist joonlauda tugevalt hõõruda ja seda siis laual lebava plekkpurgi ligiduses hoida. “Siis natuke on näha, et ma ei puuduta [purki] otseselt, aga see hakkab keerlema ja liigub mööda lauda,” näitas lektor ette.
Poelettidelt leiab särtsusaamise vastu antistaatilist spreid. Selle mõju kaob aga kiiresti, sest inimene liigutab päeva jooksul pidevalt. “Ta natuke kompenseerib laenguid, mis meil riiete peal on, aga kui me päeva jooksul teeme üle 100 000 liigutuse, tekib meil kogu aeg hõõrdejõud. Selle tõttu ilmuvad meil pidevalt uued laengud, mida võiks vältida,” kirjeldas Tsõgankov.
Kodustes tingimustes aitab staatilise elektri teket vältida õhuniisutaja. Nii inimeste tervisele kui ka elektri vältimiseks parim õhuniiskus on lektori sõnul 40–60 protsenti. “Veel peame kasutama rohkem tolmuimejat, sest tolm iseenesest on staatilise elektri langute kandja. Meil on arvuti sees kindlasti elekter ja ventilaator, mis võtab õhku koos tolmuga ja saadab seda edasi,” lisas ta.
Samuti aitab Tsõgankovi sõnul see, kui inimene ei kanna sünteetilisest materjalist sokke. “Kui me käime nendega villase vaiba peal, siis hõõrdejõu tekkimisel me hakkame ise töötama nagu kondensaatorid. Siis me korjame üha rohkem laenguid,” selgitas ta.
Allikas:
“Terevisioon”. Küsis: Katrin Viirpalu.
Overall, it is clear that using the right vacuum cleaner and wearing the correct socks can help to reduce static electricity in the home. By keeping the environment clean and choosing the right materials for our clothing, we can minimize the buildup of static electricity and avoid the discomfort and potential damage it can cause. It is important to stay informed about these simple yet effective techniques to improve our daily lives and ensure a more comfortable living environment. By incorporating these practices into our routines, we can enjoy a more pleasant and static-free living space in Estonia.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus